Kinder, Küche, Kirche

Kinder, Küche, Kirche ("Lapsed, köök, kirik") on saksakeelne loosung naiste traditsiooniliste soorollide kohta. Saksa Keisririigis levis see 1890. aastatel, tänapäeval on kasutusel peamiselt irooniliselt. Analoogsed konservatiivsed ideaalid on USA "paljasjalgne ja rase" ("barefoot and pregnant"), viktoriaanliku Suurbritannia "Naise koht on kodus" ("A woman's place is in the home") ja Meiji ajastu Jaapani "Hea naine, tark ema".

Proosa

• Kui järjest enam kõlavad üleskutsed soodustada noorte emade tööjõuturule naasmist, siis meie arvutusest järeldub sootuks vastupidine. Kaugemat tulevikku silmas pidades on riigi otsestes (eelarve) huvides, et ema ei naaseks tööjõuturule enne kolmanda lapse sündi.
  • Raul Eamets, Kristjan Järvan, "Koduperenaine või naiskombainer ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist?", Postimees, 12. jaanuar 2018

• Miks ma sellest siin nii pikalt kirjutan? Võib-olla kuulun ma nende pahakspandavate isikute sekka, kes, nagu Krull väljendub, Suure Jumalanna müüdi vastu vihaselt sõdivad ja "kelle silmis ajalooline tõde ongi ainus healoomuline väärtus ning müüdid üksnes takistavad oleviku selgepilgulist hindamist" (lk 64). (Kuid siiski, nii Frazerit kui ka Gravesi tõlkinult julgen kinnitada, et pean mütoloogiat vägagi healoomuliseks väärtuseks; ma lihtsalt ei poolda vanade mütoloogiliste kujutelmade sisustamist uususundite toel – ega tõtt-öelda uususundeid üldse.) Võib-olla tunnen ma end petetuna, et mitmeski suhtes väga huvitav ja tähelepanu vääriv loomislaulu algupära otsing suubub lõpuks feministlikku müstitsismi – sest teisiti ei oska ma jumalannausku nimetada. Või tõukab mind Krulli lähenemise juures eemale nii raamatus viidatud kui ka viitamata, vihjamisi kohal jumalanna-ideoloogide kirjutistes alailma silma hakkav sõnade woman ja feminine paaripanek sõnakestega mystery, secret, intuition, spirituality, mis näib naised mõistuse vallast sama tõhusalt välja arvavat, kui seda omal ajal ja teises sfääris tegi Kirche, Küche, Kinder. Isegi kui ratsionaalne, lihtlabaselt loomulik maailm tundub puhuti kõle, konfliktne ja lohutu, näib see mulle siiski parem kui üleloomulik pesake jumalanna tiiva all, kus naiste eneseteostuse oluliseks osaks on kogunemine täiskuuöödel ja kuu- või maajumalannade palveldamine veidravõitu riituste saatel loitsimistega, mis on pahatihti välja töötatud meeste kirjutatud esoteeriliste traktaatide põhjal.

Miks mulle näib, et selle pildi esilemanamise peale välgatasid korraks meie linnu hallikirjud hambad?

• Triinu Pakk, "Loomislaulu lind ja Kirche, Küche, Kinder", Sirp, 25.10.2012