Mine sisu juurde

Klassivõitlus

Allikas: Vikitsitaadid

Klassivõitlus on peamiselt marksismis kasutatav mõiste ühiskonnas alalise konflikti kohta kahe või ka enama antagonistliku sotsiaalse klassi vahel. Marksismi järgi on inimühiskond kogu ajaloo vältel jagunenud sotsiaalmajanduslikeks klassideks, millest ekspluateerijate klass, kellele kuulub valdav osa tootmisvahendeid (nt kapitalistid), elab ekspluateeritavate klassi kulul (nt töölised), kes peab elatise teenimiseks pruukima ekspluateerijate omandit, seetõttu jääb ilma oma tööga loodud lisaväärtusest (kasumist) ja on mõnevõrra ärritunud, mis väljendubki klassivõitlusena.

Proosa[muuda]

  • Mis on kodanlus ja mis on tööliskond? See on ainult halb ja kunstlik fiktsioon. Ei ole midagi nii kitsalt piiratud kodanlust ega tööliskonda, vaid on üksainus rahvas, mis koosneb rikkamatest ja vaesematest.
  • Iga tööline on küps kodanlaseks, pange seda tähele, iga töölise suurim unistus on hästisöönud burzhui! Andke töölisele natuke varandust, kohe on ta kodanlikum kui kodanlane ise ega taha enam mingist klassivõitlusest burzhuaasia vastu teadagi!


  • Kuigi Oktoobrirevolutsiooni tulemusena enamik pseudonüümide kasutamise põhjusi ära langes, ei loobutud pseudonüümidest ka pärast revolutsiooni. Teatavais sektoreis nende kasutamine koguni laienes. Rahva kultuuritaseme tõus ja perioodika kiire kasv kutsusid esile kirjanduslik-publitsistliku kaadri suurenemise: tekkis terve armee pseudonüümide taha peitunud kohalikke kirjasaatjaid. Pseudonüümide küsimus kutsus ajakirjanduses esile aastaid kestnud poolt ja vastu poleemika. Poleemika näitas, et pseudonüüme ei saa siiski täiesti kõrvale jätta. Mainiti juhtumit, kus kohalik kirjasaatja tapeti tema paljastavatest sõnumitest puudutatud asjaosaliste poolt, ja leiti, et varjunime kasutamine on kohalikele kirjasaatjatele nende puudusipaljastavas töös vajalik.
1933. a. võeti "Pravdas" küsimuse kohta põhimõtteline seisukoht. Leiti, et pseudonüümi kasutamine ärgu olgu reegliks, vaid erandiks. Ent pseudonüümidest ühel hoobil vabaneda pole võimalik. Näiteks klassivaenlase ja tema kahjurluse paljastamise puhul pole ajalehel kasulik kohe kaarte avada ja klassivaenlasele avaldada, kelle poolt nimelt ja kust teda paljastatakse.
  • August Palm, "Pseudonüüm meil ja mujal", Keel ja Kirjandus 3/1959, lk 147-156

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel