Kreeta

Proosa

Tom kujutles, kuidas ta tõstab jala Kreetale, sellele piklikule saarele, mida kroonivad kuivad sakilised kraatrihuuled, kujutles laeva sildumisel puhkevat melu, poisikesi, kes kipuvad pakke kandma, et saada jootraha, ja seda on Tomil külluses, tal on raha kõigeks ja kõigile. Ta nägi kujuteldaval sadamasillal nelja liikumatut kuju, kannatlikult ootavaid Kreeta politseinikke. Ühtäkki ta kangestus. Kas edaspidi viirastub talle kõigis sadamates, et politseinikud ootavad just teda? Aleksandrias? Istanbulis? Mumbais? Rios? Sellele ei tohi mõelda. Tom ajas selja sirgu. Ei maksa reisi kujutluspiltidega rikkuda. Isegi kui sadamasillal seisavad politseinikud, ei tähenda see...

"A donda, a donda?" küsis taksojuht itaalia keeles.

"Hotelli, palun," ütles Tom. "Il meglio albergo. Il meglio, il meglio!"

Patricia Highsmith, "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007, lk 191, romaani lõpp

Kreeta saarel hüpleb valgus kartmatult üle magavate hallide mäekühmude. Kreeta magab nagu tohutu härg Vahemere vetes.
- Astrid Ivask, "Leiud". Tõlkinud Ita Saks. LR 18/1996, lk 74