Laenutushüvitis
Laenutushüvitis on teoorias "hüvitis" hüpoteetilise kahju eest, mida raamatute autorid (kirjanikud, tõlkijad ja kunstnikud) justkui kannatavad seetõttu, et on olemas raamatukogud, kust saab raamatuid tasuta laenutada; hüvitise eeldus on loogikaviga, mille kohaselt inimesed ostaksid palju rohkem raamatuid, kui üleüldine lugemisharjumus kaoks. Praktikas peetakse seda minikirjanikupalgaks, millel on imelik nimi.
Proosa
[muuda]- Praegu ma eriti ei kirjuta - ma sattusin masendusse, kuna raamatukogu laenutushüvitised võeti ära. Olin juba harjunud, et saan igal aastal kopsaka rahasumma. Ma otsustasin, et ma ei kirjuta mitte midagi enam suvel. [---] Ootan, et laenutushüvitised tõstetakse Soome tasemele.
- Mika Keränen, intervjuu: Margit Kilumets ja Janek Luts, "Mika Keränen: kui ei loe, siis läheb pea paksuks", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 08.09.2022
- Riigikogu peab muutma autoritasude süsteemi eesti algupärase kirjanduse loojate kasuks, et tõlkijad ei saaks enamikku laenutushüvitise kahest miljonist kroonist endale.
- Kultuuriministeeriumis valminud autoriõiguse seaduse muutmise eelnõu kehtestab autoritele raamatukogude laenutuskordadelt makstava tasu ülempiiri, kirjutab Eesti Päevaleht.
- Ettepaneku sättida piir neljakordse keskmise brutopalga ehk 30.000 krooni kanti tegi Autorihüvitusfondi (AHF) nõukogu, kuhu kuuluvad Kirjanike Liidu, Kirjastajate Liidu ja Kujundusgraafikute Liidu esindajad. Kirjanikke häirib läinud aasta tasude jagamine, kus priskemad summad läksid 2003. aasta statistika põhjal tõlkijatele. Hüvitise saajate edetabelit juhtis 46.835 krooniga tõlkija Karin Suursalu, kelle teenistus oli pea kolm korda kõrgem kui kirjanikul Jaan Krossil.
- Tõlkijad troonivad pingerea tipus hoolimata sellest, et nad teenivad igalt laenutuskorralt kirjanikest poole vähem. Praegused reeglid tooksid viljakamatele tõlkijatele 60.000-70.000 krooni.
- "Kirjanikud kärbivad tõlkijate laenutustasu", ERR, 05.04.2005