Lahusolek
Proosa
[muuda]- Taaskohtumisel pärast lahusolekut küsivad tuttavad, mis meiega on vahepeal juhtunud, sõbrad aga küsivad, mis on toimunud meie hinges. (lk 22)
- Armastatud inimestega koos olles on neist lahusolemise seisundit kujutleda niisama raske kui surnudolekut. (lk 31)
- Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli", tlk Krista Räni, LR 30/2007
Luule
[muuda]Ma tunnistan, et meid on siiski kaks,
ehk armastus küll elab üks meis kahes.
Et minu plekid sind ei märgistaks,
neid üksi kandma pean ma igatahes.
Meil kahel armus ühine on tee,
ehk elus küll üks kius meid hoiab lahus;
ei suuda tundeid tuimestada see,
kuid rõõmu meil ei lase tunda rahus.
- William Shakespeare, 36. sonett, tlk Harald Rajamets, rmt: W. Shakespeare, "Sonetid" (1987), lk 42
LUULE ON LAHUSOLEK
enda paremast poolest,
luule on tagasitee
vana sõpruse poolest.
Luule on oletus
pulsi purpursest kajast,
ehmatus, häälitsus
maailmaloomise ajast.
- Hando Runnel, "Luule on lahusolek" kogus "Punaste õhtute purpur" (1982), lk 87
Kes jaxaxki iseend anda
ei taha ei wiitsi ei tee
Me läheme walusas rahus
nyyd endal & saatusel peos
Me liigume yxteisest lahus
waid yhine loojang meid seob
- Liisi Ojamaa, "*Me liigume yxteisest lahus", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 46