Lambatapp

Proosa

• [Lambatapust:] Ise ma seda parema meelega ei teeks, kutsun külast naise, kes selle töö peal. Aga kui hunt on loomal kõri läbi hammustanud, ta on hädas, siis loomulikult teed seda, sest hoolid.
• [Lambatapust:] Aga kui ei ole surma, ei ole ka sündi. Igal kevadel saad talled nagu uued lapsed ja see on tore.
  • Ruta Tepp-Soonsein, intervjuu: Tiiu Suvi, "Ruta, elu ja tarkus", Anne & Stiil, 25.07.2017

• Lambatapuks ajan end tippvormi. Ajastan seda nagu sportlased tähtsaks võistluseks valmistudes. Päev varem keedan söögid, et oleks ainult soojendamise vaev. Sügavkülm tuleb puhtaks pesta, ämbrid küürida, noad teritada. Endal lõikan küüned maha, muidu tõmban need esimese looma peal tagurpidi.
• Vana utt kaalub 70–80 kilo, teda on raske kinni hoida. Loom saab ju aru, mis hakkab juhtuma. Kutsun appi ühe tuttava naise, kes tunneb seda tööd. Hommikul alustame, õhtuks on kaheksa lammast lihaks tehtud.
• Püüan ära kasutada kogu lamba. Nahad nülin ja soolan sisse, et saaks Jõgeval parkida – sedasi kogun materjali, et õmmelda kasukaid. Siserasvast keedan seepi, maosisu läheb komposti, vere kallan lillepeenrasse. Ükskord kaevasin jämesoole ka sinnasamma, aga järgmisel päeval olid rongad kohal.
  • Ruta Tepp-Soonsein, intervjuu: Liis Auväärt, "Kasukakunstnik Ruta Tepp: lambatapuks ajan end tippvormi", Eesti Naine, 30.12.2019