Liiklusummik
Proosa
[muuda]- "Mis lahti?" küsis Sammalhabe rahutult.
- "Liiklusummik," ütles Muhv.
- Kingpool pistis kiiresti pea autoaknast välja.
- "Ja muuseas väga vahva liiklusummik," kihistas ta. "Ma polegi veel üldse nii vahvat liiklusummikut näinud." (lk 16)
- Nii kaugele kui silm võttis, oli kogu tänav tihedasti autosid täis. Üks auto teise järel. Auto auto kõrval. Auto autos kinni. Ning kõik need olid kas kala- või piimaautod, üks piimaauto teise järel. Kalaauto kalaauto kõrval. Piimaauto kalaautos kinni. Piimaauto ja kalaauto, kalaauto ja piimaauto. Piim ja kala, piim ja kala, kala ja piim... Autod nii ees kui selja taga. Täielik ummik. Ei saanud sõita ei edasi ega tagasi. (lk 17)
- "Tuleb kellegi käest järele kuulata, mis siin õieti toimub," otsustas Muhv viimaks. "Nii suurel liiklusummikul peab igatahes olema mingi põhjus."
- "Põhjuseks pole muud kui eemaldumine loodusest," ütles Sammalhabe. "Inimesed keeravad loodusele selja ja muutuvad mugavaks. Nad ei viitsi enam jala käia ja valmistavad nii palju autosid, et need lõpuks enam tänavatele üldse ära ei mahu." (lk 17)
- Eno Raud, "Naksitrallid", esimene raamat, 1984
- Tänava lõpus on kuuerealine tee, mis lõikab põiki läbi linna. Liiklus seisab tohutus ummikus ja — otse loomulikult - kõik tuututavad vahetpidamata. Vähemalt pooled autodest on taksod. Mitte kuhugi minevad taksod. (lk 43)
- Anna Woltz, "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018