Mine sisu juurde

Madrats

Allikas: Vikitsitaadid
Hans Ole Brasen, "Päike särab naabri aias" (1902)
Edmund Dulac, illustratsioon Hans Christian Anderseni muinasjutule "Printsess herneteral" (1910)

Proosa

[muuda]


  • Mina ei tea teist mitte midagi, aga julgen arvata küll. Miks ma ei peaks julgema, mul on tanguteradest padi ja merevaigust madrats ja kui ma viitsin pingutada, kleepub triikraud mu külge nagu magnet.
Lihtsalt TUNDUB, et teil pole mängulisust, traagilisust, ujedust.


"Where is your bed?"
Ma sain aru, mida ta mulle ütles, aga nähtavasti jätsin mulje, et ei saa, sest natukese aja pärast kordas ta oma küsimust juba nõudlikumalt:
"Where is your bed?"
Tuleb välja, et rongiga reisides on isegi keskmiselt jõukal inimesel oma voodiriided kaasas, mis siis veel rääkida nii väljavalitud rassist nagu eurooplased. Selline reisija ilmub jaama koos teenriga, kes kannab pea peal rullikeeratud madratsit, tekki, lina, patja ja muud pagasit. Vagunis (pinke neis pole) teeb teener oma isandale aseme ära ja kaob sõnatult, nagu haihtuks ta õhku. Mulle, kes ma olin kasvatatud inimeste vendluse ja võrdsuse vaimus, tundus olukord, kus üks inimene kõnnib, kaks kätt taskus, ja teine kannab tema järel madratsit, kohvreid ja toidukorvi, ennekuulmatu ülekohtuna, mis väärib hukkamõistu ja vastuhakku. Aga juba oli see mul meelest läinud, sest kui ma vagunisse astusin, kostsid igalt poolt inimeste üllatunud hüüatused:
"Where is your bed?"
Ma tundsin end tõesti totralt, sest mul polnud peale reisikoti midagi, aga kust mina pidin teadma, et lisaks kehtivale piletile peab mul olema veel ka madrats. Muide, kui ma isegi oleksin teadnud ja selle madratsi ostnud, siis ise ma seda kanda poleks tohtinud, selleks oleks mul pidanud olema teener. Aga mida ma selle teenriga pärast teen? Ja mida ma teen madratsiga?
  • Ryszard Kapuściński, "Loss ja palee", rmt: "Reisid Herodotosega", tlk Ruth Karemäe LR 13-16 2013, lk 26


  • [Hubert:] "Niisiis, kui me vähendame üldsuse usaldust pangandussüsteemi vastu -jälgige seda toru seal -, on näha, kuidas raha voolab pankadest välja, anumasse number kakskümmend kaheksa, mis praegu tähistab vana sukka madratsi all. Isegi päris rikkad inimesed ei taha, et nende raha väljuks nende kontrolli alt. Vaadake, kuidas madrats täitub, või oleks õigem öelda... pakseneb?"
"Sellise rahahulga jaoks läheks palju madratseid vaja," nõustus Niiske.
"Mina eelistan mõelda sellest kui ühest madratsist, mis on kolmandik miili kõrge."