Mari Kalkun

Allikas: Vikitsitaadid

pooleli...

Mari Kalkun festivalil "Weltmusik" Detmoldis Saksamaal, 2021

Intervjuud[muuda]

  • [---] mind hakkasid väga huvitama müütilised regilaulud ja see, mis lood nendes peidus on. Ja eelkõige mind huvitaski see, kas sellised lood nagu "Suur tamm" ja "Kuldnaine" saavad rääkida millestki väga tänapäevasest, tänapäeva maailmast ja selle muredest, probleemidest – ületarbimisest kliimasoojenemiseni. Kui ma nende lugudega tööle hakkasin ja hakkasin neid arendama, jõudsingi selleni, et need lood on vägagi tänapäevased ja räägivadki just neist samadest asjadest. Kõige hämmastavam tõdemus on see, et see, mida me esivanemad lõid 1000 või 2000 aastat tagasi, räägib põhimõtteliselt samasugustest asjadest ja tegeleb samade küsimustega.
  • Elan tänapäeva maailmas, mõtlen nende asjade peale. Paljud neist painavad mind iga päev. Kindlasti ei ole see album lõbus kuulamine, seal on sügavad tõsised küsimused, mida ma mõneti ka õhku paiskan. Ega neil küsimustel ei ole alati ka lõplikku vastust, aga tore on nende üle muusikas mõelda ja kasvatada sinna ümber enda maailm. Minu jaoks on see sellise müütilise omailma loomise album – samas on selline oma muinasjutuline aegruum, kuhu saad minna ära selle aina kurjemaks muutuva maailma eest.
  • See on olnud tõeline eneseületus ja helirännak kõige paremas mõttes, et lahti lasta sellest tavapärasest A-B-A lauluvormist ja minna täitsa kosmosesse ära – lükkad end maast lahti ja lähed sinna kuhugi, ja see ilmaruum on lõputu nagu ka pärimus, millest see kõik tõukub. See on täpselt samamoodi, selline lõputu kosmos, sa võid seal lõputult edasi liikuda. Minu enda jaoks on see olnud tohutu avastusretk.
  • Minu jaoks see ongi muusika puhul kõige olulisem – kõik muu võib olla, aga muusika peab puudutama. Ma ise tunnen küll kohe ära selle muusika, mis mind puudutab, ja seda muusikat ei ole maailmas palju, mis suudab puudutada.
  • Ja kui jõuda veel selleni, et ületada need keelebarjäärid... see ongi olnud pidev testimine, et kas ma siis tõesti igal pool saangi laulda omas keeles ja ikkagi puudutada inimesi ning järjest enam hakkab tunduma, et see on võimalik. Ka see, et uuel plaadil on enamik tekste tänapäeva võro poeetide luulele kirjutatud, on olnud minu suurim inspiratsiooniallikas lisaks regilauludele ja ise kirjutatud tekstidele, ning selle albumi kaudu on ka võro keel ja kultuur tulnud mitmetes intervjuudes selgelt ka fookusse. Ja see on see juurikas, kust ma ise tulen ja mis ma tunnen, et on minu jaoks oluline.