Marmelaad

• Ma olen v. õnnetu. Vaatasin ootusärevalt laua taga istujaid, kui nad esimest konfitüürisuutäit haukasid.

Saabus piinlik vaikus.

"Mis see on, tibu?" küsis Tom lõpuks. "Kas see on marmelaad?"

Õudusest haaratuna võtsin ka ise ühe suutäie. See oli, nagu ta ütles, marmelaad. Mõistsin, et kõigi pingutuste ja kulutuste tulemusena serveerisin oma külalistele:

sinist suppi,

omletti,

marmelaadi.

• Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak 1998, lk 268