Naatrium

Naatrium on pehme hõbevalge leelismetall, Mendelejevi tabeli 11. element, mis reageerib enam-vähem kõigega, mis ette jääb.

Proosa

• Kuna oli perekonnaõhtu, kui ei Lindal ega minul polnud ei sõjalist ega politseiteenistust ja meie vanim, Ossu, oli kodus külas — sel kombel hoolitseti perekonnaelu eest —, olin mõelnud välja viisi laste lõbustamiseks. Olin laboratooriumist kaasa ostnud tillukese tüki naatriumi, mille kahvatulilla leegi kavatsesin vee peale ujuma panna. Panime nõu vett täis, kustutasime tule ja kogunesime mu väikese keemilise vaatamisväärsuse ümber. Ise olin väiksest peast, kui mu isa seda mulle näitas, olnud nähtusest vaimustatud, aga minu laste puhul kujunes sellest täielik läbikukkumine. Ossu, kes süütas juba ise lõkkeid, tulistas lastepüstolist ja heitis väikseid käsigranaate — noh, et tema väikest kahvatut leeki ei hinnanud, oli ehk päris loomulik. Aga et ka Lailat, nelja-aastast, ei huvitanud plahvatus, mis ei läinud maksma vaenlaste elusid, hämmastas mind. Ainuke, kes näis olevat kütkestatud, oli Maryl, meie keskmine laps. Ta istus vaikselt ja unistavalt nagu ikka ja jälgis kihisevat virvatuld pärani silmi, mis meenutasid tema ema silmi. Ja kuigi tema tähelepanu mind teatud määral trööstis, tegi see mind ühtlasi ka rahutuks. Mõistsin selgesti, et just Ossu ja Laila on uue aja lapsed. Nende suhtumine oli asjalik ja õige, minu käitumises lõi välja ajast ja arust romantika. Ja hoolimata hüvitusest, mis Maryl mulle andis, soovisin äkki, et ta sarnaneks rohkem teistega. Ei ennustanud head, et ta niiviisi jäi kõrvale sugupõlvede tervest arengust.
  • Karin Boye, "Kallokaiin", tlk Katrin Korv, 1985, lk 15