Paljand
Paljand on geoloogiline akt, kus kivim on täitsa paljas.
Proosa
[muuda]- Lõuna-Eesti maastikule lisavad võlu liivakivipaljandid jõeorgudes ja järvekaldail või koguni tänapäeva veekogust hoopis eemal. Võimsamate ja kaunimate liivakivikaljude juurde juhib rada, need on paljukäidavad kohad, looduskaitse- ning turismiobjektid. Erksatooniline aluspõhjamüür jõekaldal kujutab endast haaravat vaatepilti. Jõeäärse kõrge kalju all või peal seistes saad käega-jalaga vahetult tajuda liivakivi pinda. Tuntud kaljude juures on välja kujunenud kindlad seismis- ja vaatamiskohad, omamoodi lõpp-punktid, kust kaugemale jala või käega katsuma ei pääse: nii jääb liivakivikalju pind puutumatuks. Räämas ümbruse keskel tundub ka harilik liivakivipaljand lihtsalt maapinna lahtise haavana. Seevastu looduslikult metsikus maastikus pakub kohtumine punaka või kollaka liivakivimüüriga väga meeldejääva elamuse. Võib-olla oled esimene, kes värsket või uuenenud kaldapaljandit näeb. (lk 244)
- Enamasti ongi paljandi saatuseks mattuda ajapikku rususse. (lk 245)
- Ain Vellak ja Andres Tõnisson, "Kuidas me avastasime Viljandimaa põrguhauda", Eesti Loodus 6/1999, lk 244-247