Pealik

Proosa

• Lõuna-Ameerikas Rio Negro ääres elab rahvas, kelle päälik kannab nööri otsa aetud sõrmepaksustest mäekristallpulkadest pääehet. Et pulgast auku läbi puurida, töötab mees ilma vahetpidamata 3 aastat. Pääliku pääehte valmistamiseks kulub ära kaks inimese põlve. Kas on ühelgi Euroopa vürstil krooni, mida selle lihtsa kiviehte kõrvale võiks seada? Aga looduseinimene ei aima ju, et eurooplastel imelik arvamine on, aeg olevat raha. Pääasi on midagi kaunist teha, ükskõik kas see tema eluaeg valmis saab või mitte.
  • Helmi Neggo, "Rahvakunsti üleüldisest iseloomust", rmt: Helmi Reiman-Neggo, "Kolm suurt õnne", 2013, lk 149

• Jack hakkas rääkima.

"Me peame mõtlema, kuidas siit pääseda."

Tekkis sumin. Üks väike poiss, Henry, teatas, et tahab koju.

"Ära jama," ütles Ralph hajameelselt. Ta võttis merekarbi kätte. "Minu meelest peaks meil olema pealik, et me saaksime asju otsustada."

"Pealik! Pealik!"

"Pealikuks peaksin saama mina," ütles Jack otsekohese ülbusega. "sest mina olen eeslaulja ja koorivanem. Ma võtan do-dieesi välja." (lk 19)

• Ralph läks pealikuistme juurde. Nad ei olnud veel kunagi nii hilja õhtul koosolekut pidanud. Seepärast tunduski koosolekuplats täna nii isemoodi. Tavaliselt helendasid lehekatuse alumisel küljel vee kuldsed vastuhelgid ja poiste näod olid valgustatud altpoolt — nagu siis, mõtles Ralph, kui hoiad käes taskulampi. Nüüd aga vaatas päike külje pealt sisse ja varjud olid seal, kus nad pidid olema.

Ralphi haaras jälle see filosoofiline meeleolu, mis talle muidu nii võõras oli. Kui näod nii muutuvad, olenevalt sellest, kuidas neid valgustada — mis siis üldse on üks nägu? Mis on üldse kõik?

Ralph liigutas end kärsitult. Häda on selles, et kui sa oled pealik, pead mõtlema, pead olema tark. Aeg aga kihutab takka, ja sa pead huupi tegema mingi otsuse. See kõik paneb inimese järele mõtlema, sest mõte on väärtuslik asi, sellel on mõju...

"Ainult et mina ei oska mõtelda," leidis Ralph, seistes pealiku istme ees. "Teine asi on Põssa."

Ja juba mitmendat korda selle õhtu jooksul pidi Ralph väärtusi ümber hindama. Põssa oskas mõtelda. Ta suutis samm sammult oma paksu pea sisse tungida, aga Põssa ei olnud pealik. Tal oli küll naeruväärne keha, aga siiski olid tal ajud. Ralph oli nüüd mõtlemise eriteadlane ja oskas mõtet ka teistes ära tunda. (lk 65)

• William Golding, "Kärbeste Jumal", tlk Henno Rajandi, 1989