Peiulill
Peiulill ehk tageetes (Tagetes) on Ameerikast pärit 56 liigiga taimeperekond korvõieliste sugukonnas, mitmeid selle perekonna liike kasvatatakse üle maailma dekoratiivtaimedena.
Luule[muuda]
vanaema ei teadnud
vastata lillede nime
siis kui me põldudelt tulime
ja nimesid küsisime
...
mis imega õitses küll akende alt
peiu- saia- ja ilmalilli
ta külvas neid igal kevadel
niisama kui porknaid ja tilli
- Viiu Härm, "*vanaema ei teadnud...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 26
Muretult vilistav peoleo,
krääksatav vihmakass -
tema kutsuski vihmad siia,
tema tunneb vihmade keelt.
Vaatab mind kaseladvast,
kuidas ma sorin mullas,
sobitan kollaseid peiulilli peenrasse.
Väiksed abitud helerohelised taimed,
veel ilma õieta, nähes õiest vaid und...
Kollane vihmakass ja kollane õieulm,
kollane päike seal kusagil pilve sees peidus
kollane nokk täis siplevat ussipundart -
kuldnokk upitab end poegade poole.
Vihm tulebki.
- Berit Petolai, "Tänase päeva ootamised" kogus "Meoma ümisevad tuuled" (2019), lk 38
Proosa[muuda]
- Et saada reisida, oli ta õppinud puurkaevumeistriks, ning töö oligi teda viinud paljudesse maadesse. Pärast seda oli ta viieks aastaks langenud Kurjuse saagiks, määratud jälgima läbi haiglaakna päikese ja varju liikumist mööda asfalti õues, kus kasvasid madalad peiulilled ja kannad.
- Nüüd oli ta viimaks sealt väljas ja kõndis.
- Jeanne Labrune, "Pimedus". Tõlkinud Kaja Riesen, 2008, lk 17
- Vana rihe alosmüüre pääle omgi meil lilliaid kasunu. Keväjä alostase lumekellukese ja kikkakaadsa, sis tuleva egätsugutse muu, viimäte sügüse häitsese viil kressi, petuunia ja tudengililli vai tageetese, nigu tõisi viil kutsutas. Tädi Mara ütel näist iks Studentenblume. Naa kasusse meil häste, hädä om inne tuu, et edimäne (vai keväjä perämine) üükülm võtt nimä õкvalt är.
- Jaan Kaplinski, "Mõtsa ja tagasi", 2014, lk 23
