Pruutneitsi

Allikas: Vikitsitaadid
Adelaide Claxton, "Pruutneitsid". Illustratsioon jutule "How I came to be somebody's bridesmaid" ajakirjas Once a Week 1862

Proosa[muuda]

  • Pruudil pidi tingimata olema valge kleit ja mida pikema slepiga, seda uhkem. Tuli ette juhtumeid, kus pruudil oli värviline kleit, enamasti helesinine, kuid seda ei loetud kombekohaseks, veel enam - leiti, et pruut ei julge ennast riietada valgesse, mis "puhtuse ja neitsilikkuse" sümbol. Vähegi korralikul kiriklikul laulatusel pidid olema ka pruutneitsid, kõige vähem neli, kaks pruutpaari ees ja kaks taga. Uhkemates pulmades tõusis see arv kuni kaheteistkümneni. Pruutneitsidel pidid olema ühte värvi kleidid, oli lubatud ka roosad või helesinised. Kuid kandvama osa väljaminekuist oli sunnitud tegema peiupoiss. Tema pidi palkama "kaleši", sõitma oma neitsile järele ja muretsema talle lillekimbu, mis võis koosneda ainult valgetest või kreemivärvilistest roosidest, ümbritsetud pitsiäärelise paberimansetiga. (lk 66-67)