Ratsionalism

Proosa

• Ratsionalism on alati monistlik. See lähtub tervikutest ja universaalidest ning pöörab suurt tähelepanu asjade ühtsusele. Empirism lähtub osadest ja käsitleb tervikut nende kogumina - ning seega poleks vale nimetada teda pluralistlikuks.
  • William James, "Pragmatism. Uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks", rmt: "Pragmatism ja elu ideaalid", tlk Märt Väljataga, 2005, lk 18

• Võib-olla on kõige peenem inimmõtlemist mõjutav mõju religioonil – ja siin astun ma vaidlusalusele alale. Jälg, mille filosoofilised ja religioossed süsteemid on meie universumipildile jätnud, on samavõrd sügav kuivõrd harva seda kahtlustatakse. Samad ilmalikud ja religioossed arengud, mis kaasnesid orgaanilise evolutsiooni aktsepteerimisega, pidid avama astronoomi meeled kosmilise evolutsiooni võimalustele. Kindlasti on ratsionalismi kasv ning arusaamade lagunemine erilisest loomisest ja paradiisist muutnud meile kergemaks mõtlemise tähtede elust ning universumi vanusest ja tulevikust.
  • Cecilia Payne-Gaposchkin, "The Scholar and the World", American Scientist, Vol. 31, No. 4 (October 1943), lk 335

• Ratsionalism on Lääne naiste ja looduse samalaadse rõhumise võti. Süvaökoloogia ei ole suutnud pakkuda adekvaatset ajaloolist perspektiivi ega adekvaatset väljakutset inimese/looduse dualismile. Suhtepõhine kirjeldus minast võimaldab meil tagasi lükata instrumentaalse vaate loodusele ja arendada austusel põhinevat alternatiivi, eitamata seejuures, et loodus on minast erinev.
  • Val Plumwood, "Nature, Self, and Gender: Feminism, Environmental Philosophy, and the Critique of Rationalism", Hypatia, Vol. 6, No. 1, Ecological Feminism (Spring, 1991), lk 3