Rool
Proosa
[muuda]- Tõepoolest, "Loreida" keeras end ilusasti välja. Kuid just siis, kui ta hakkas võtma viimase võimaluseni paremale pardale keeratud rooli sunnil elegantset kaart paremale, Tallinna lahe poole, kallutas laeva nina tagasi juhuslik tuulepuhang ja "Loreida" liverpoom sihtis otse vastaskail olevat puust sadamakemmergu ust.
- "Rool paremale!" kisendas Timofei hirmsa häälega.
- "On rool paremale!" vastas Mare.
- "Rohkem rool paremale!" hüüdis Timofei.
- "Rohkem ei anna!"
- "Liverpoom läheb peldiku!“ hüüdis Timofei.
- "On: liverpoom peldiku!" vastas Mare nii, nagu ta oli kuulnud vastavat roolimadruseid vahitüürimeeste korraldustele suurtel laevadel.
- Kuid rohkem käsklusi ega vastuseid enam ei tulnud. Kostis laudade ragin, pinguletõmmatud vandi kaeblik laul ja "Loreida" kaugele etteulatuv liverpoom tungis sisse ühiskondliku ehituse uksest. Samal ajal hakkas "Loreida" uuesti rooli kuulama, keeras end paremale ja tugev liverpoom tõstis laeva inertsi tõttu ühiskondliku hoone tema vundamendilt.
- Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol", 3. peatükk. Rmt: "Hea meremeeste Hoidja". Tallinn: Eesti Raamat 1972, lk 284
Luule
[muuda]Ei peata peata ratsanik,
ei vaata valgusfoori,
ta eidekesi ehmatab
ja jahmab koolinoori.
Ja tramm ning taksod tarduvad,
käed paigal peavad roole,
kui tuiskab tuuslar Tõnismäelt
ja pühib Pärnu poole.
- Hando Runnel, "Ei peata peata ratsanik" kogust "Mõru ning mööduja" (1976), lk 6