Vundament

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa[muuda]

  • Kus oli Jumal, enne kui ta midagi lõi? Ta oli iseendas, ning talle olid kõik asjad juuresolevad ja avalikud, nii nagu nad täna on. Milline oli meie Issanda Jumala kuju siis? Just selline nagu kera, ning kõik asjad olid kätketud Jumalasse ilma luku ja ukseta. Kera alumine osa on põhjatu vundament kõigist kuristikest allpool; kera ülemine osa on kõrgus, mille kohal pole midagi; kera ümbermõõt on hoomamatu ring. Veel polnud Jumalast loojat saanud. Kui ta aga kõik asjad lõi, kas siis kera laotati lahti? Ei, see on ikka veel terve ja see jääb alati terveks.
    • Mechthild Magdeburgist, "Jumaluse voogav valgus"; "Kuidas Jumal hinge on teinud; mõnust ja piinast, kuidas Jumal sarnaneb kerale", 6. raamat, XXXI. Tõlkinud Kalle Kasemaa, rmt: Magdeburgi Mechthild, "Jumaluse voogav valgus"; Meister Eckhart, "Eristamise kõned". Tartu: Ilmamaa, 2015.




  • Enamgi veel, teadused on heale avalikkusele pühendatud monumendid; iga kodanik võlgneb neile andami võrdväärselt ta andega. Kui suurmehed hoone tippu viiduna kujundavad ja rajavad ülemisi korruseid, hajuvad tavalised kunstnikud alumistele korrustele või peituvad vundamendi hämarusse; nemad peaksid püüdma parandada vaid teraseimat, mida on loonud nende endi käed.


  • "Tulevikumees," ehmus Madis. Ta kartis tulevikku. Ta polnud harjunud mõttega, et kord pole see ehk kraavgi, kus ta luud päevavalgusega üheks saavad, vaid niisama üks mätas või kühm, maja vundament, maantee või liivakõrb. Või mitte midagi. Ning on üsna ükskõik, kas sul siinpool oli kedagi. Sõpru, asju, ideaale, väljendugu need milles tahes või millistena tahes. Ja seetõttu pole mõtet teha endale asjatut peavalu, südamevalu, üldse valu, vaid võtta ilma, nagu see on, võtta julmalt ja kõhklemata. Võtta maja, võtta tüdruk, võtta oma ihu, kuni see on ihu. Tark mees on tasakaalukas, teda ei sega kired ega nõrkused. Tark mees läheb edasi sinna, kust kumab olgu või kardetav tulevik.


  • Kujutlege, et Noa lammutas oma maja ja pruukis laudu laeva ehitamiseks, samal ajal kui naabrid kõheldes pealt vaatasid. Küllap ütles ta neile, et maja tuleb tõrvata ja ehitada nii, et see kas või pilvedel hõljuks, kui vaja. Salatipeenrast polnud mingit abi ja tugev vundament oli kasutumast kasutum. Majal peaks olema kompass ja kiil. Küllap panid naabrid käed taskusse, närisid huuli ja kõmpisid koju, majadesse, mis olid nende meelest nüüd puudulikud, ehkki nad selle põhjusest aru ei saanud.


  • Ülikool annab eelkõige vundamendi. Olulised on ka pinnas ja pealisehitus. Tavaliselt öeldakse küll, et vundamendi annab üldhariduskool, aga minu arust annab kool selle kujundi raames alles krundi ja pinnase. Kehvas pinnases hakkab ka vundament mängima ja soos vajub see üldse ära. Teine häda "kundamendiga" on, et selle tegemiseks peab maja plaan valmis olema: peab teadma, kuhu saavad kalidor, vöörus, värkstuba ja kimmelg. Aga kust pagan see noor inimene ikka peab teadma, kuhu ta kimmelgut tahab ja mitu last tal tuleb, et oskaks neile magamistube planeerida.
  • Loodetavasti sain "kundamendi" suurkoolis kindlustatud, hiljem olen sellese hoonesse ehitanud uusi tiibu, tantsusaale, suitsuruume, katusetorne ja ubliette. Minu haridus on üks veider ehitis, aga ma usun, et see seisab kindlal alusel. Praegune ülikool annab mingisuguse kergvundamendi moodulmaja ehitamiseks. Kui selline maja meeldib, siis laske käia, kui mitte, siis tuleb ise kõvasti tööd teha – vahepeal välismaal käia ja mis kõik selle juurde kuulub.


  • ... aasta 1934 pööras nii Eesti kui ka kirjanike liidu ajalooraamatus uue lehekülje. Sel aastal arvati 1929. aasta põhikirjas kehtestatud korra alusel kutseühingu liikmete hulgast välja liikmemaksu tasumata jätmise tõttu A. H. Tammsaare ning võeti vastu Betti Alver. Loomisaeg oli möödas, kuid kord Eesti ja kirjarahva ühisel jõul rajatud vundament on vastu pidanud aegade murranguis nii kodus kui võõrsil, vähemalt tänase päevani. Usutavasti peab tulevikuski, sest – selle maa keel on kord laulutuules taevani tõusnud üles.


  • Keele grammatiline vundament on keha projektsioon ajas ja ruumis.
    • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad 2013, lk 63


  • Meie tsivilisatsioon on nii habras, peaaegu nagu liivaloss. Fassaad on ilus, kuid vundament on nõrgem kui välja paistab. Oleme nii palju sildu põletanud.
    Eile jälgis maailm meeleheite ja tohutu kurbusega, kuidas Notre Dame Pariisis põles. Mõned hooned on midagi enamat kui lihtsalt hooned. Notre Dame ehitatakse aga uuesti üles. Loodan, et selle tugitalad on tugevad. Loodan, et meie tugitalad on veelgi tugevamad, kuid kardan, et see pole nii.
    • Greta Thunberg, Kõne Euroopa Parlamendi ees Strasbourgis, 16. aprill 2019


Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel