Sputnik
Ilme
Proosa
[muuda]- Meeletu möirgega lendas tolmuimeja õhku. Hetke jooksul võis näha teda tillukese musta täpina laotusse tormamas, siis kadus ta sootuks.
- "See oli nüüd küll fiasko," nentisin ma ilmse rahuldustundega.
- Kogu punakoerte punt seisis ninad norus. Ent siis upitas end püsti Suslov, kes oli seni nurgas konutanud ja salvestanud salaja kõigi kohalviibijate juttu ning vereringe kohinat.
- "Seltsimehed!" hüüatas Suslov. "Me oleme tõestanud Nõukogude Liidu võimsust! Me saatsime kosmosesse sputniku!"
- "Mis see sputnik on?" küsis Hruštšov.
- "See, mis praegu ära lendas," seletas Suslov.
- "Mina mõtlesin, et see oli tolmuimeja," ütles Hruštšov.
- "Ei olnud. See oli sputnik," kordas Suslov. (lk 103)
- Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008