Tolmuimeja
Proosa[muuda]
- Kui meie ülemine naaber oma tolmuimeja tööle paneb, neelab see kõik meie mõtted.
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 30
- Milleks mulle äratuskell?? Sellega on samamoodi nagu kunstnik Gontšarova tolmuimejaga, mis kattus tolmuga otse minu silme all, samal ajal kui tema käis sellest alati ringiga mööda - justkui oleks tegemist priske põõnava maoga).
- Marina Tsvetajeva kirjas Ariadna Bergile, 12. juuni 1939, rmt: "Elu tules. Pihtimused", tlk Mirjam Lepikult, 2007, lk 502
- Meeletu möirgega lendas tolmuimeja õhku. Hetke jooksul võis näha teda tillukese musta täpina laotusse tormamas, siis kadus ta sootuks.
- "See oli nüüd küll fiasko," nentisin ma ilmse rahuldustundega.
- Kogu punakoerte punt seisis ninad norus. Ent siis upitas end püsti Suslov, kes oli seni nurgas konutanud ja salvestanud salaja kõigi kohalviibijate juttu ning vereringe kohinat.
- "Seltsimehed!" hüüatas Suslov. "Me oleme tõestanud Nõukogude Liidu võimsust! Me saatsime kosmosesse sputniku!"
- "Mis see sputnik on?" küsis Hruštšov.
- "See, mis praegu ära lendas," seletas Suslov.
- "Mina mõtlesin, et see oli tolmuimeja," ütles Hruštšov.
- "Ei olnud. See oli sputnik," kordas Suslov. (lk 103)
- Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008
- Jaan Poska tütar kirjeldab oma mälestusteraamatus nende pere asumist uude kodusse Kadriorus. Aastanumber oli 1907 - aga maja oli elektrifitseeritud. "Elektrijõu kasutamine ei läinud kaugemale kui valgustuseks. Aga üht eset mäletan, mis isa pärastpoole koju tõi - see oli tolmuimeja. Siis kogunes terve pere söögituppa, kus demonstratsioon toimus." Edasi jutustab Veera Poska, kuidas üks neil külas olnud vanaproua hüüatanud: "Kas võib nüüd kahelda, et jumal on olemas, kui niisugune ime meie silmade all sünnib..." (lk 159)
- Mirjam Peil, "Meie kodude kraam", 2011
Kirjandus[muuda]
- Eno Raud, "Hirmuäratav tolmuimeja" jutukogus "Konn ja ekskavaator". Pegasus 2016
