Start

Allikas: Vikitsitaadid

Luule[muuda]

Tähelepanu! Valmis olla! Start!
Las olla stardipaugu eest
see kellahelin!
Las räägib õnnelikust teest
see kellahelin!
Las märgib suveaja lakkamist
ja tubli tööga pealehakkamist!

Proosa[muuda]

  • Mõni sekund enne starti valgub tuigates välja aprikoosikarva pahvak — otsekui palominohobuse võbelev tagapool, ja nüüd jätab see varju päikese, samal ajal kui pilved kerkivad ja kuhjuvad otsekui maailma loomise stseenis. Linnud paiskuvad õhku koos ööliblikate, kiilide, sääskede ja teiste tiivuliste olenditega, keda ajab paanikasse müra: kõmin, ragin, ulgumine. Mis on lendamine, et see võib toimuda ööliblika habrastel tiibadel, kelle jõujaamaks on arvutikiibisuurune süda? Mis on lendamine, et see võib hiiglakraanal mürinaga läbi nelja ja poole miljoni naelase raskuse kõrgustesse tõusta? Pange silmad kinni, ja teie kõrvu kostab pauklaengute kurdistav rat-a-tat-tat, te tunnete, kuidas need rabinal teie rinda tabavad. Tehke silmad lahti, ja te näete hiiglasuurt tulest nõretavat teraslihast, kui seitsme miljoni naelane koormus hetkeks hõbedasel talal seisatab, ja siis rebenevad hullunud pilved. Rauast telikujalad lendavad üle stardirambi nagu ajalehepaberi tükid, ja lööklained veerlevad oma hiiglarusikatega vehkides, tagudes soid, kus linnud kisendavad ja lendu tõusevad, tagudes vastu su rinda, kust juba ennegi kloppiv süda tahab välja karata. Õhk tundub pingul nagu trumm, molekulid põrkavad kokku. Korraga sööstab kosmosesüstik kõrgele soode kohale, eemale nüüd juba meeletuks muutunud hullunaerust, eemale putukate kimedast sonimisest ja vaatajate ammulisuisest aukartusest, kelle seast paljud nutavad, see tõuseb seitsmesaja jala kõrgusel tulekosel ja pritsib hiiglasädemeid, kerkides kuldses halos, mis sööbib sügavale mällu. (lk 318)
Vikipeedias leidub artikkel