Täna seisatasin vaatama, kuidas päästeteenistuse sukeldujad töötavad. Nad kadusid koos oma varustusega jõevoolu. Neil oli kaks nabanööri: hingamistoru ja vööle kinnitatud jäme kollane köis orienteerumiseks. Nägin pinnaletõusvaid mulle ja püüdsin ette kujutada, kuidas mehed ennast seal parasjagu tunnevad. Nad ei võinud teada, mida jõepõhjast leiavad. Jõepervele tõstetakse jalgrattaid, tõukerattaid ja plasttoole. Just siis, kui tahan edasi minna, tõuseb üks sukelduja pinnale ja heidab mu jalgade ette vetikate ja põhjamudaga kaetud lapsevankri. Mu peas hakkab keerlema stseen Rosemary lapsest, aga ehk on Seine siiski vaid pariislaste taaskasutuskeskus.
Hanna Brotherus, "Mu ainus kodu", tlk Mall Paas, Varrak, 2023, lk 42
