Suurtäht

Proosa

Ma olen üksilduse neofüüt ja Kristuse epigoon. Mul on meeles Sinu väljasirutatud käed ja Laatsaruse imestunud nägu. Ma näen karvu Sinu jalgadel, neid suudleb Magdaleena. Ja ma näen Sinu pingul lihaseid, tajun Sinu ägedat viha, pühakoja trepilt lendavad kaubitsejad ja kaubad. Ma mõistan Sinu alateadlikku intuitsiooni. Sa räägid tähendamissõnade varal. Sa tead, et on vaja otsida. Kolgata teel olid Sinu saatjaiks kepihoobid, veri, mõnitajad, läbipistetud külg, pimeduse tulek. Kas Sinu Isa meenutas Sind? Suured Tähed — need on jäänud, Sinu Nimi kirjutatakse Suurte Tähtedega.
- Antanas Škėma, "Valge palakas", tlk Mihkel Loodus, Loomingu Raamatukogu, nr 20–22, 1992, lk 34

Kui kaugel peab olema, et inimest vaadata? /---/ Kui sellelt kõige kaugemalt Vardatähtedest, mis paistab nagu minuskel majusklite hulgas. /---/ See peaks olema tohutu kaugel ja need peaksid olema jumala silmad, et näha inimest, kes ta on, mitte kellena ta paistab iseenda tipult. (lk 121)
- Nikolai Baturin, "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat, 1973

... sinu "Traktaat füüsilisest maailmast" pani teda kindlasti nutma. Ta kukuks sinust kuradeid välja ajama, kui sa õnnetuseks Bruggesse satuksid."

"Ta teeks hullematki," ütles Zenon nägu krimpsutades. "Ometi ma ju rüütasin oma mõtte hoolikalt igasugu tavakohastesse ümberütlemistesse. Ühte kohta torkasin suurtähe, teisale Jumala; soostusin isegi koormama oma lauset Atribuutide ja Substantside kohmaka koluga. See sõnapahn on nagu meie särgid-püksid: nad pakuvad kandjale kaitset, kuid ei takista teda nende all rahumeeli alasti olemast."

"Nad takistavad siiski," ütles seikleja. "Paavsti aedades mõnd Apolloni kuju vaadates olen alati kadedust tundnud, et temale on lubatud end näidata nii, nagu ta ema Leto ta ilmale tõi. Hea on olla ainult vabana, ja oma vaateid varjata on veel tülikam kui oma ihu peita."

Marguerite Yourcenar, "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 76