Sõitja

Proosa

Reisija sööb väga palju. Lihtsurelikud öösiti ei söö, reisija aga sööb ka öösel. Ta sööb praetud kanapoegi, mis on tema jaoks liiga kallid, kõvu mune, mis on seedimisele kahjulikud, ja oliive. Kui rong ületab pöörangut, siis plärisevad riiulitel rohkearvulised teekannud ja hüplevad ajalehepaberisse mässitud praetud kanapojad, kelle koivad on reisijate poolt juurtega välja rebitud. (lk 38)
- Ilja Ilf, Jevgeni Petrov. "12 tooli". Tõlkinud Harald Haug. Tänapäev, 2005

Luule

Ent hääl ei vaibu, vaid aina hõigub:
"Pidage, pimedad, kas te ei näe,
see masin teilt röövib viimse võidu,
ta tööle ju pandud on põrgu väel!"

Kuid hoog on suur ja keegi ei kuule,
jääb irve alles saatana suule
ja edasi keerleb masin kärme
ning sõitjaid ta pääl on terved parved.

Livia Viitol, "Põrguvärk", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 24-25