Tädi Maali

Proosa

/.../ valitsus on sunnitud suure osa ajast pühendama iseenese õigustamisele ja seetõttu jääb vähem aega Euroopa Liidu eeliste selgitamiseks lihtsas keeles, mis oleks arusaadav ka tädi Maalile. /.../ Eesti kodanike paremat teavitamist olen nõudnud paljudes oma kõnedes, viimati vabariigi aastapäeval, ja teen seda ka edaspidi, sest mis tahes uuendus saab edukas olla ainult tingimusel, kui seda toetab rahvas, tädi Maali kaasa arvatud.
- Lennart Meri, "Euroliit tuleb teha tädi Maalile arusaadavaks", Postimees, 28. märts 2001

[Tädi Maali:] Võib arvata, et otsest vajadust selle fraasi järele pole olnud, sest mõiste TAGASIHOIDLIKU HARIDUSE JA AMETIGA LIHTINIMENE märkimiseks on eesti keeles juba hulk nimetusi: reainimene; tavainimene; argiinimene; tosinainimene; massiinimene. Võimalik, et 2000. aastate algul, kui käis Euroopa Liiduga ühinemise lahtirääkimine ja taheti märkida vajadust teha see selgeks igale Eesti kodanikule, ei tundunud ükski neist sõnadest küllalt lööv. Kui president Lennart Meri ütles oma kõnes, et Euroopa Liiduga ühinemisest tuleb rääkida nii, et ka tädi Maali aru saaks, oligi osava mõistestaja fantaasia ja pärisnime kaasamise tulemusena sündinud uus keelend, mis kujunes kiiresti lihtkodanike ühisnimetajaks. (lk 39)
Tädi Maali kujund rajaneb teadmisel, et tädi on keegi võõras või tundmatu vanem naine, ning põhineb eeldusel, et vanem naine ei ole suure tõenäosusega kuigi mõtlemisvõimeline ega arutlustahteline, vrd ka Usun, et näeksin selles välja nagu täielik tädi. Vanamoeline pärisnimi fraasi peasõnana võimendab tähendust ’ajast maha jäänu’ veelgi. (lk 39)
- Katre Õim, "Uudseid metafoorseid keelendeid, Oma Keel 1/2012, lk 36-43