Katre Õim

Katre Õim (25. august 1970 – 20. juuli 2016) oli eesti keeleteadlane.

Artiklid

• Keel elab ja areneb siis, kui selle kõnelejaskonnal on keeleloome võime, s.t et keelt suudetakse vajaduse järgi täiendada mis tahes tasandil, eriti luua juurde uusi keelendeid. Sõnavara arenemise paindlikkuse oluline eeldus on keele seesmised mehhanismid, mis tagavad, et keel on suuteline kaasa minema areneva ühiskonna vajadustega. Keele sõnavara arendamisel ei teki vastuolusid, kui see käib läbi keelekogukonnale omaste mõistesüsteemide. (lk 36)
• Seda, millest saab kirjakeele osa, näitab aeg. Ka võõrkeelest mugandatud metafoorne keeleüksus võib olla märk keele avatusest, arenemisest ja me ei peaks seda tingimata tõrjuma. Iseasi, milliseid uuskeelendeid missuguses tekstis ja kui sageli kasutada. (lk 36)
• Avatud ühiskonnas on keele mitmekesisus ja arenemine loomulik ja enamasti seda ka väärtustatakse. (lk 37)
• Kognitiivse metafooriteooria järgi seisneb metafoori olemus selles, et üht liiki asja, näiteks aega mõistetakse ja kogetakse mingit teist liiki asja, näiteks ruumi kategooriais ja termineis. Inimliku argireaalsuse kujundamisel on kesksel kohal metafoorselt liigendatud mõistete süsteem, s.t et meie mõtlemisprotsessid on suuresti metafoorsed ja need peegelduvad keeles. Oma metafoorset mõistesüsteemi kasutavad inimesed teadvustamatult. Ja kuigi selles leidub lõputult mõistemetafoore, on vähesed neist erilised. (lk 38)
  • Katre Õim, "Uudseid metafoorseid keelendeid, Oma Keel 1/2012, lk 36-43

• Kui kaks objekti on võimalik paigutada ühte ja samasse kategooriasse, siis on nad vastavalt selle kategooria salientsetele karakteristikutele teineteisega võrreldavad, näiteks nagu haid ja kullid. Samas võib hai kuuluda ka kategooriatesse, millel puuduvad konventsionaalsed nimetused. Üks selline kategooria moodustub entiteetidest, mis jagavad suurt hulka üksteisega seotud omadusi: nad on kiired, tugevad, karmid, ahned ja kiskjalikud, neil puudub südametunnistus ja kaastunne, nad tekitavad oma tulevastes ohvrites hirmu. Kategooria teisteks liikmeteks võivad olla sellised entiteedid nagu näiteks jurist, kes võib samuti omakorda kuuluda mitmesugustesse muudesse kategooriatesse: jurist võib olla täiskasvanu; hästi tasustatud professionaal; akadeemik; suurfirma juhatuse liige; petis; süüdistaja; kohtunik; tülikas pedant; see, kes kaitseb väeteid jne. Need kategooriamäärangud paistavad olevat otsesed; tõenäoliselt on vähem otsesed sellised määrangud, mis paigutavad mõned juristid samasse kategooriasse, kuhu kuulub hai. Et nimetatud kategoorial puudub nimi, kasutatakse kategooria prototüüpseima liikme — hai nime. Seega, kuigi mõned juristid võivad olla viisakad, härrasmehelikud, korralikud, täpsed ning heatahtlikud, võivad teised olla kurjad — sellised juristid ei ole mitte ainult nagu haid, nad ongi haid. (lk 1756)
• Sarnaselt tavaliste loomulike kategooriatega on metafoorsed atributiivsed jt funktsionaalsed kategooriad organiseeritud hierarhiliselt. Kurjade, kiskjalike olendite kategooria, isegi kui sellel puudub nimi, on organiseeritud ülem- ja alamtasandi termineis: mereelukas hai kuulub ülemtasandile, tiigerhai alamtasandile ning kiskjalikud, kurjad ja visad olendid ülemtasandile. Väide minu advokaat on nagu hai paigutab juristi koos sõnasõnalise haiga põhitasandile; siin kuulub hai ülemtasandile, kus seda kasutatakse kiskjalike olendite üldise kategooria nimena: minu advokaat on hai. Lisaks on funktsionaalsetel kategooriatel samasugune horisontaalne struktuur nagu tavalistel taksonoomilistel kategooriatel — mis tahes kategooria jaoks on mõned liikmed tüüpilisemad kui teised, need on nn ideaalnäited. Näiteks porgandeid ja ube peetakse prototüüpsemateks köögiviljadeks kui oliive või maapähkleid. Samuti on funktsionaalsetel kategooriatel astmeline liikmeskond: hai on kiskjalike olendite kategooria tüüpiline liige, barrakuuda on seda vähem ja mõõkkala veel vähem. (lk 1757)
• Nii nagu otsesed klassi kaasavad väited, nii on ka metafoorsed klassi kaasavad väited ümberpööramatud, vrd puu on taim — taim on puu, tseremooniad on nagu unerohi — unerohi on nagu tseremooniad. Kui ümberpööratud metafoori interpretatsioon ei muutu, siis tundub, et inimesed tühistavad implitsiitselt pööramise, nagu näiteks väites tugev kindlus on meie jumal; kui ümberpööramine aga muudab metafoori interpretatsiooni, siis on see lihtsalt üks teine metafoor: mõned kirurgid on lihunikud > mõned lihunikud on kirurgid. (lk 1758)
• Omaduse relevantsust metafoori teema jaoks iseloomustavad kõige paremini omistamise dimensioonid. Nii on tee kuju, välispind, laius, turvalisus ja kiirus tähenduslikud ning olulised suurused enamikus kontekstides, kus teedest juttu, erinevalt tihtipeale ebaolulisest hinna või värvi dimensioonist. Kuid näiteks emotsionaalset erksust ei saagi nimetatud teemale normaalselt rakendada — järelikult on sellega antav iseloomustus mõttetu (v.a see, et käänulised mägiteed võivad olla reipad, rõõmsameelsed). (lk 1759-1760)
• Nii uudseid metafoore kui ka võrdlusi interpreteeritakse võrdlemisena, kuid uudseid metafoore kaudselt ja võrdlusi otseselt. Ja vastupidi: konventsionaalseid metafoore interpreteeritakse kategoriseerimisena ja konventsionaalseid võrdlusi võrdlemisena, kuid mõlemaid otse. See, et surnud kujundlikud väited on tihtipeale sõnastatud nimelt metafooride ja mitte võrdlustena (mida peetakse sobimatuks, nagu näiteks ülikool on nagu teadmiste kultuur, film "Titanic" oli nagu pomm), on kooskõlas väitega, et surnud kujundlike väidete mõistmisel rakendatakse sihile ainult baasiga nimetatud metafoorne kategooria. (lk 1768)
  • Katre Õim, "Metafoori mõistmise mudelid: kategoriseerimine vs. võrdlemine", Akadeemia 8/2005, lk 1751-1772