Uus aasta

Proosa

• Kodanik on uuel aastalgi elus. Ei surnud seapea söömise kätte ega midagi. Kuigi öeldakse, et harjumatud toidud pidavat inimesele halvasti mõjuma, lääne teadlased juba uurivat oma laborites, kuidas vabanenud Ida-Euroopa söömata olemisega kohaneb. (lk 7)
  • Astrid Reinla, "Kodanik alustab uut elu", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 7–8

• Uus aasta, nagu kord ja kohus pidulikult vastu võetud, jõudis kätte ja hakkas kehtima, ääremaad aga lõid kõmisema, nagu oleks meresügavusest tõusvad lained veerenud Valgekivise südamesse. 1872. aasta saabus laupäeval, ja olgugi et see oli aasta esimene päev, vaikne ja tööst vaba, ja Moskvas sadas lumelörtsi ning pilved rippusid madalal, suisa valgeks võõbatud majade katuste kohal, all aga tilkus ja sulas; ja olgugi et perenaised olid nädala jooksul ära väsinud ning nende mehed pühade puhul kibedat rüübanud; ja olgugi et uusaasta-pirukate söömisega olid endale liiga teinud nii ärisellid kui ka väikekaupmehed, kelle poodide aknad olid tugevasti luukidega suletud, — kõik nad ihkasid pikali heita ja puhata —, olid sel uusaasta esimesel päeval kirikud hoopis ebatavalisel kombel ja vastu igasuguseid reegleid rahvast tulvil nagu harilikul laupäevaõhtul.

Jumal teab, mida kartsid kõik need inimesed, keda elu oli õpetanud kõike kartma. (lk 20)

• Marietta Šaginjan, "Esimene näitus", tlk Miralda Prääts, 1970

• Ja sadas.

Linn paistis läbi vihma joomede nagu mõne detektiivfilmi kuliss. Plekktorudes korisesid veejoad ja maast kerkis samal ajal aurulaineid, mis ujusid mööda tänavaid nagu lopsakad naised. Kõik see meenutas pigem Šotimaa turbaraba või tapmisstseeni teatrilavalt kui Bratislavat tema kõige mässulisemal ööl. Läikival siledal asfaldil roomasid ringi tänavatuled ja kaks nokastanud meest lõugasid kähedalt:

"Ei kapsas

ole ananass!"

Lõppes vana aasta, algas uus.

• Jaroslava Blažková, "Nailonkuu", tlk Lembit Remmelgas, LR 28/29 1968, lk 91

• Uus aasta tuli küünlasära ja värviliste rakettidega. Ilus uusaastaöö. Aga alati on aastavahetuses väike kõhedus sees - mida see uus aasta toob? Rotiaasta hakkab läbi saama, räägitakse, et tuleb pühvliaasta, et pidavat kandma punast riiet ja hõbeehteid. Näärieit, kes käis - Anu muidugi - oligi punaste pükstega ja käevõrude ning kaelakeedega üle kuhjatud. Mulle tõi ta ilusa atlase, mille järele ma juba ammu puudust tundsin.
  • Valda Raud. "Üks elu. Päevaraamatud, kirjad, tõlked, fotod". SE&JS, 2020, Päevik, 31. detsember 1984

Luule

Tornikell teab,
äkki tornikell kuminal teab,
et lahkus see aasta.
Meil on siin hea,
käsikäes on meil hea
seda aastat nüüd saata.

• Maimu Linnamägi, "Lumises linnas", rmt: "Sügise sünnipäev", 1973, lk 46-47