[50seks saamisest:] Sa pead pakkuma tuge kõigile neile tüdrukutele, kes on neljakümnendates ja kolmekümnendate lõpus ja võivad selle ees õudust tunda. Vahel näin, et meelelahutustööstus, eriti filmitööstus, näitab meile erinevaid asju selle kohta, mida me oma vanusest mõtlema peaksime. Juhtrollides mehed on viiekümnendates, George Clooney ja Johnny Depp on mõlemad minust vanemad. Meestele toimib mingi afrodisiaakumi efekt: natuke elutarkust, mõned kortsud, võib-olla mitte enam täiuslik keha, kuid endiselt püsiv vorm - neil on mingi maagiline, müstiline vägi. Aga pole kuigi palju üle 50seid naisi, kel oleks esmaklassiline plaadileping. Ma ei pea silmas kataloogilepingut, et lihtsalt kõik ära ostetakse, või vanakraamist muusikali, ma mõtlen, kui sulle makstakse, et sa päris omaenda loomingust uue plaadi teeksid.
Kui näitlejanna saab 60, lepib publik sellega, et ta on väärikas vanadaam. Aga kui sa endiselt laulad ja laule kirjutad, siis pole muusikaäris rolli, milles sa vanaema mängiksid. Me ei lähe vaatama, kuidas Tom Petty või Bruce Springsteenvanaisana vanaisalaule laulavad või üksnes oma minevikku meenutavad. Noel Gallagher, Paul Weller, Chili Peppers on minuga umbes sama vanad, kuid need kutid lasevad endiselt välja muusikat, mida peetakse oluliseks, aga üldiselt valitseb suhtumine, et selles eas naised on oma aja ära elanud ja peaksid tegema ruumi noorematele. Meestele see ei kehti. Mu tütar Tash tuli minu juurde ja ütles: "Emme, sa käid ja esined üksinda ja rokid. Aga mõne nooremad naised varastavad sinu tööd ja ma hoolin sellest. Mine ja tuleta end lastele meelde, sest nad arvavad, et need kahekümneaastased tüdrukud mõtlesid selle kõik ise välja."
