Vastsündinu

Proosa

• Kui viiulikunstnik viiuliga kummardab, on ta nagu ämmaemand vastsündinud lapsega. (lk 16)
• Vastsündinute nutt jõuab meieni kaugusest, otsekui kuuleksime eelajaloolisi hääli. (lk 31)
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. Loomingu Raamatukogu, nr 2, 1974

• Õnneks polnud enam need pöörased aastad, kui ei tea­tud, kus vastsündinut mähkida või mähkimata jätta. Mehed pidid omad jalarätid, viimsedki nartsud, ära andma. Kui laps suri, võisid mehed omad nartsud tagasi saada. Mehed võisidki enamasti oma jalanartsud tagasi saada.
  • Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 24