Vedur
Proosa[muuda]
- "Ei tea, kas varsti tuleb Rapla!" küsis sama hääl uuesti.
- "Veel kaks jaama."
- Küsija vaatas oma kaaslasele, suurele mehemürakale, kurvalt otsa. See mõtles, mõtles ja vastas siis madala valju häälega:
- "Mine, Aadu, ütle seal veduri peal, et nad auru juurde paneksid. Suu kuivab." Mõtles veel natuke ja lisas:
- "Ütle, et mina käskisin. Küll nad teavad."
- Rong seisis parajasti jaamas. Kuid kohe, kui Aadu pidi veduri peale minema käsku edasi andma, kostis üks väike vile — jaamaülema oma, ja teine veidi valjem vile — rongi oma. Järsk nõksatus liikus edasi vagunilt vagunile, püstiseisjad reisijad-laulupeolised astusid sammu tagasi ja suur mees ütles väiksele:
- "Ise said aru." (ptk 4)
- Juhan Smuul, "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubeli-laulupeol", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 35–36
- Vaikuse tagamiseks tehti mitmeid ettepanekuid. Vladimir Käo väitis, et ühed kõige kohutavamad rahurikkujad on igasugused masinad, eriti rongid. Aga kuna raudteeliiklust päriselt ära keelata ei saa, tuleb vedurile pehmed sussid õmmelda.
- Kõik plaksutasid, aga tagumistest ridadest tõusis püsti vana Aleksei Müürissepp. Ta värises nagu huulhein raju ajal.
- "Seltsimehed kommunistid!" kõmises ta ahastav hääl. "Mida te ometi räägite! Vedurile sussid! Ei ja veelkord ei! Käed eemale raudteest! Andke armu raudsele ruunale!"
- Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 127
- Isa arvab, et vedur laseb auru välja ning ega Lauralegi paha ei teeks. Mida? Lasta sutsu auru välja? Et Laura? Jaa, siis segaks vähem. Kuidas Isa võib teda veduriga võrrelda, kuidas?
- Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015, lk 9
