Verejanu
Ilme
Proosa
[muuda]- Charlie meelest oli Oxford kohutavalt kolklik; ta tahtis laia ilma pääseda ja seda parandada, kas maailm seda siis tahtis või ei tahtnud. Charlie'l olid eesrindlikud poliitilised tõekspidamised. Ta oli Marxi lugenud, ehkki mitte palju, sest Charlie meelest kammitsesid paksud sisutihedad raamatud tema lennukat vaimu. Ta pidas tudengiühingus mõne marksistliku kõne ja äratas omasuguste vabade vaimude imetluse. Tema marksismi võis taandada veendumusele, et kõik on vale ja et olemasoleva korra hävitamine on õiglase ühiskonna ehitamise vältimatu eeltingimus; tulevikulootust kandsid töölised ja neile oli vaja vaid arusaajaid juhte nagu tema ise, kes olid läbi näinud kõrgema klassi silmakirjalikkuse, rumaluse ja verejanu, millega nad olid sünnist saati kokku puutunud. (lk 246)
- Charlie oli kanadalane nagu temagi, aga Charlie pärines põlisrikastest. Francis oli Colborne'i kolledžis küllalt põlisrikkaid näinud teadmaks, et silmakirjalikkus, rumalus ja verejanu on sellele klassile just nii omased, nagu Charlie väitis. Francisel oli tülikas võime, mitte silmatorkav, aga ehtne võime näha asju mõlemast küljest. (lk 247)
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999