Kui ma kirjutan, olen üleni lötsakas. Minu kõige lemmikumad kirjutamisriided on hõredaks kulunud vanad kašmiirhommikumantlid, nendes on nii mugav kirjutada. "Pidulik rõivastus" oleks vana pusa ja teksad. See on nagu pikale autosõidule minek, sul peab olema piisaval mõnus, et pikka aega ühe koha peal paigal istuda. Mu pikad juuksed on kummipaelaga üles seotud - mugavus, mugavus, mugavus ennekõike. Kui ma töö lõpetan, on see nagu matkalt tagasitulek: ma olen täiesti sassis! Aga see saavutustunne on hea.
