Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2021/august
Ilme
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember |
- Selleks, et teadustegevus oleks loomulik osa kultuurist, ei piisa vaid teadustöö kõrgest tasemest ega ka mitte ühiskonna üldisest haritusest. Vaja on teadustööd ümbritsevat ja toetavat nn sõprus- ja toetajaskonda, kes teaduse avastusi ja liikumisi edasi kannab. Ehk veelgi üldisemalt: vaja on ühiskonna üldist vaimsust, mis väärtustab teadmisi ja teaduslikku mõtet. (lk 157)
- Krista Aru, "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158
- Inimesel võivadki olla keskkonda hoidvad väärtused, ta võib õigesti mõelda, aga see ei tähenda, et ta nende väärtuste järgi ka tegutseks.
- Margit Keller; Merilyn Säde, "Inimeste harjumuste muutmiseks ei piisa ainult veenmisest", ERR, 15.11.2015
- Mina kasvasin üles kultuuriinimeste perekonnas. Osa kasvatusest oli see, et me elame vabas riigis. Hästi vähe oli süüa, nagu 90ndatel paljudel. Aga see oli vabaduse hind, ja see oli talutav. Olime valmis seda vastu võtma. Taasiseseisvumist juhtisid kultuuritegelased, kes rääkisid aadetest. Põhiprobleemiks polnud tõstatatud, et me ei saa osaleda vabas turumajanduses, vaid et meie iseseisvus, keel, kultuur ja nende püsimine on ohus. 1990ndate jooksul paradigma nihkus: riik, mis oli alguse saanud aadetest, muutus vaba turumajanduse kummardajaks. Minu jaoks on selline nägemus vabadusest täiesti vastuvõetamatu – mind on kogu lapsepõlve kasvatud sellises vaimus, et meile on oluline kultuur. Meie maa, mida hoiame. Pole nii, et võime kõik ära raisata ja minna siis elama kuhugi mujale.
- Linda-Mari Väli, intervjuu: Mari Peegel, "Linda-Mari Väli: aadetest alguse saanud Eesti riik on muutunud turumajanduse kummardajaks. Mina pole sellega nõus!", Feministeerium, 20.03.2020
- Teater on mäng. Mäng, mis ammutab elust, võib mõjutada inimest, tema elutunnetust ja väärtuseid. Kusjuures see on mäng, mida ma väga armastan. Mäng on samuti inimesele olemuslikult omane ja vajalik, see on meelte lahutamine ja kokkupanemine, mõnusus ja ka pingutus. Me vajame seda, samuti kui lapsed. Elu ilma mängurõõmuta, ilma kunstielamusteta on kahvatu, kidub.
- Katri Aaslav-Tepandi, intervjuu: Ergo Naab, "Elu armastuse poolel", Kirik & Teoloogia, 1. jaanuar 2021
- Akadeemiku roll on minu nägemuse kohaselt olla omal moel ausa teaduse saadikuks, aidates siin ühiskonda – valitsuse liikmetest lihtinimesteni – usaldusväärsete teadmiste eristamisel kogu meieni jõudvast infomürast, tegemaks nende baasilt otsuseid, mis põhinevad parimale olemasolevale teadmisele.
- Krista Fischer, intervjuu: "Akadeemikute valimised 2020: kes on Krista Fischer", ERR, 10.11.2020
- Vanasti, kui kirjutasime autorid ja raamatute pealkirjad kaartidele, siis jäid need ka endale pähe. Nüüd on arvutit kui abimeest küll mugav kasutada, aga kuna raamatuid tuleb palju juurde, siis pealkirjad ja autorid enam niimoodi meelde ei jää. Kompuuter on meid laisaks teinud. Arvuti ja andmebaasid on nagu külmkapp. Kui sinna sisse midagi pandud ei ole, siis ei ole sealt ka midagi võtta. Kui ei sisesta õiget märksõna, millega raamat on andmebaasis, siis ei leia seda õiget raamatut ka üles. Sellisel juhul saab loota ainult mälu peale.
- Krista Kumberg, intervjuu: Triin Jaanisk, "Krista Kumberg - inimene, kes inspireerib tarkuse ja südamesoojusega", Lääne Elu, 14. märts 2020
- Jah, ma arvan, et kliimamuutuste küsimust eelkõige valitsustele suunates me jätame kõrvale asjaolu, et tegevusi, mis kasvuhoonegaase vähendavad, peavad tegema üksikisikud, kogukonnad, linnad, riigid, tervete riikide elanikud ja kogu maailm. Aga on tähtis, et riigitegelased mõistaksid, et rahvusvahelistel kokkulepetel on oma roll ning et nad peaksid töötama väga agaralt, jõudmaks lepinguni, mis kehtestaks rahvusvahelised režiimid, mil oleks võimalus vähendada emissioone eri riikides.
- Elinor Ostrom, "Interview with Nobel prize winner Elinor Ostrom on climate change" The New Humanitarian, 25.04.2012
- [Václav] Havel näitas, et repressiivse süsteemi püsimine sõltub lõpuks ikkagi inimeste valmidusest mängida süsteemiga kaasa, n-ö elada vales (seejuures tingimata sellesse valesse uskumata või seda aktsepteerimata), mis aitab tegelikult süsteemi pidevalt taasluua ning vaikimisi legitimeerida. Totalitaarne süsteem toimib aga ainult seni, kui inimesed on valmis selle teesklusele ja valedele rajatud reeglite järgi mängima. Piisab vaid ühest inimesest, kes mängu enam kaasa ei tee ja valib elamise tões – ning kogu süsteem (või vähemalt selle fassaad) on ohustatud. Havel oli veendunud vabadusjanu vääramatus võidus totalitarismi üle, sest uskus elu loomupärast kalduvust paljususe, mitmekesisuse, sõltumatu enesekehtestamise ja -korralduse suunas.
- Maria Mälksoo, "Ida-Euroopa ideoloogi lahkumine", Diplomaatia nr 101/102, veebruar 2012
- Kirjutamine on eluviis. Ma arvan, et see on nauding, kui tekst lendab ja tunned, et see, mida sa tahtsid väljendada, tuleb välja, võib-olla isegi üllatab. Kuid kirjutamine on ka – mitte vaev, sest see tundub liiga ülespuhutud – ütleksin pigem raske, tõsine, aususe ja sügava mõtiskluse akt. Kirjutamisel on palju tegemist distsipliiniga, isegi rohkem kui inspiratsiooniga. Samal ajal on kirjutamine mänguline. Ja loomulikult on see "töö". Minus on väga vähe romantilisi, lillelisi mõtteid sellest, mis tähendab olla kirjanik ja kunstnik.
- Linn Ullmann, intervjuu: Maris Podekrat, "Linn Ullmann: kirjanik olemises pole midagi romantilist", EPL, 18.02.2006
- Vanaisa kinnitab alati, et elus olevat kõige tähtsam õige eesmärk. Minu suurim eesmärk on saada ometi kord kümneseks.
- Kümme on mu võluarv — esimene suur juubel ja täpselt kümnendal kuupäeval. Arvude maagia, nagu väidab vanataat, kui ta ei mäleta, kuhu meie kuuraha nii ruttu kadus.
- Ma sain juba seitsmeselt aru, et sel kauaoodatud sünnipäeval muutub inimlapse elu täielikult. Temast hakatakse lugu pidama, teda hakatakse inimesena kohtlema ja talle tehakse normaalseid kingitusi.
- Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", 2014, lk 3
- Keelele on kasuks vabadus ja tarkus. Vabadus, et saaks mängida, luua uusi seoseid, laiendada piire, painutada reegleid, areneda ja muutuda – ühesõnaga, elada. Et vabadus ei muutuks labaseks jauramiseks, on vaja tarkust, ja mitte ainult oma, vaid ka teiste keelte alal. Keel võtab üle sõnu ja väljendeid, mängib, teeb toortõlkeid, moonutab sõnu omasoodu, viskab vimkasid. Siis aitab teiste keelte tundmine rumalusi ära hoida, sest vabadus ei pea ju tähendama anarhiat.
- Triinu Pakk, "Eesti keele aasta", Sirp, 15.02.2019
- Mulle on alati tundunud veider, et meie lõputuis aruteludes hariduse teemal pannakse nii vähe rõhku haritud inimeseks saamise rõõmule, selle antavale tohutule eluhuvile. Haritus tähendab pääsu mõtteilma.
- Edith Hamilton, intervjuu: Saturday Evening Post (27. september 1958)
Kollase kerega muruniidumasin
seisab üksinda muruplatsil
ja kuulab, mida vihm talle kõneleb.
Rohukõrred kõditavad
muruniitja kõhualust:
Vihma kätte! Vihma kätte!
Üles, üles, hellad vennad!
Kas nad ei aima mu ametit, et nii kangesti tahavad tõusta,
mõtleb muruniidumasin.
- Madli Morell, "Niidumasin", rmt: "Tõsimäng", 1983, lk 34
- Kui ma kirjutan, olen üleni lötsakas. Minu kõige lemmikumad kirjutamisriided on hõredaks kulunud vanad kašmiirhommikumantlid, nendes on nii mugav kirjutada. "Pidulik rõivastus" oleks vana pusa ja teksad. See on nagu pikale autosõidule minek, sul peab olema piisaval mõnus, et pikka aega ühe koha peal paigal istuda. Mu pikad juuksed on kummipaelaga üles seotud - mugavus, mugavus, mugavus ennekõike. Kui ma töö lõpetan, on see nagu matkalt tagasitulek: ma olen täiesti sassis! Aga see saavutustunne on hea.
- Danielle Steel, intervjuu: Tina Jordan, "Danielle Steel: 'I Know an Idea Is Right for Me When It Just Clicks'", The New York Times, 2. veebruar 2018 (Archive.org)
- "Ta on meie esiema," lausus ta, "ning väga tark."
- "Mis temast sai?" küsis Charlotte.
- "Ta põletati kui nõid. Mõnikord on halb liiga palju teada," nentis onu.
- Need sõnad olid meeldivas vastuolus onu Percivali ja tädi Emmeline'i märkustega, mis olid lastele meelde jäänud, nagu "teadmine on võim" ja "mitteteadmine on kõige suurem pimedus".
- Lapsed vaatasid valge kroogitud krae ja musta sametkleidiga daami ning tema nägu meeldis neile.
- "Milline häbematus!" laususid nad üheskoos.
- Edith Nesbit, "Imeline aed", tlk Anna Mägi, 2001, lk 15-16
- [Querida:] "Need kirjad on valik neist, mida saan talunikelt ja tavakodanikelt. Nad kõik väidavad, et kui ilmad kogu aeg maagiliselt muutuvad, sõjaväed saagi maha tallavad, sõdurid karja varastavad, Pimeduse Isanda teenrid kõike põlema panevad, siis ootab neid lähitulevikus näljahäda." Ta Võttis veel ühe väiksema paberivirna. "Peaaegu ainsad inimesed, kel hästi läheb, on kõrtsmikud, kes kaebavad, et odrapuuduse tõttu on raske küllalt õlut pruulida."
- "Mu süda valutab," sõnas kuningas Luther hapult. "Mis meist küll saab, kui palverändurid saabuvad kõrtsi, kus pole õlut?"
- Diana Wynne Jones, "Pimeduse Isand Derkholmist", tlk Eva Luts, 2018, lk 6
- Sinine on lihtsalt kõige ilusam, kõige tõsisem, kõige sügavam värv. Üks sinine on minu jaoks ülipidulik: sügav-sügav sinine. Sinine peab pildis olema, muidu ma ei tunne, et pildi maalimine oleks õigustatud. Pilte saan siis teha, kui olen ääreni täis tõsine ja see tahab välja tulla, ei taha enam sees püsida. Vahel, kui ma saan kõige sinisema pildi, siis ma olen hetkeks rahul. Mida tõsisem, seda sinisem.
- Lola Liivat, intervjuu: Kaire Nurk, "Lola Liivat: maalimine on kannatustegevus", Kunst.ee, 1/2000
KÜSITAKSE, KUIDAS SA SAAD.
Niimoodi sa saadki:
tõused, paned roosad prillid ette,
lapsele kuivad mähkmed ja kirju kuuekese,
lased ta põrandale asjatama,
keedad putru ja kohvi,
aitad veel mõne riidesse,
suuremad saavad ise,
...
nina ja põrandat pühkida,
oodata koolist koju,
vahepeal loed, mida juhtub,
siis on aeg nad magama panna, jäävad
päevased mähkmed ja õhtused nõud.
Mida siit pidada tööks?
Sa oled ju vaba.
- Katre Ligi, "*Küsitakse, kuidas sa saad...", rmt: "Aeg augustit ära saata", 1988, lk 19
- Teatrilavastus ja vaateaken? See pole see... Vaateaken demonstreerib kaupa, äratab tarbijainstinkti, kehutab ka passiivset imetlust või anti-imetlust. Teater ei tooda kaupu, ei peibuta välise dekoratiivsusega. Publik ei ole tarbija ega ole passiivne. Teater on dialoog, lava ja saali intensiivne ühislooming.
- Pille-Riin Purje, "Lemmikute raamat. Kasteheinas põlvini - lõikeheinas põlvili", 2013, lk 17
- Kui maal elavatest inimestest on valdav osa linnalise elustiiliga, siis on vähe neid, kes maalist elulaadi ja maastikku taastoodavad. Maapiirkondade elanikkond ei saa koosneda ainult vaate nautijatest.
- Kadri Leetmaa, intervjuu: Airika Harrik, "Inimgeograaf Kadri Leetmaa: Eesti maaelu ei saa kujundada ainult linnaeliit", ERR, 11.06.2020
- Nii nagu arhitektuur pole maja sünonüüm ja liiklus ei tähenda vaid autotransiiti, ei saa ka linna(ruumi) käsitleda ühekülgselt füüsilise nähtusena, vaid ainult koos inimesega. Just inimene teeb linna, mitte majad, autod, tee või raha, ning just inimene teeb ruumi elusaks.
- Elo Kiivet, "Linna planeerimine ei tohi olla anonüümne ja kulgeda kabinetivaikuses", Delfi, 03.05.2012
- Sa ei saa lüüa jõhkardit tema enda viisil. Ja ma ei pea silmas ühtainsat konkreetset jõhkardit; asi on energias. Sa pead võitma hävingu loovusega - see on ainuke viis.
- Tori Amos, intervjuu: Charlotte Richardson Andrews, "Tori Amos: 'Menopause is the hardest teacher I've met. Harder than fame'", Guardian, 7. september 2017
- Igaüks meist, nii erakondlased kui vabakondlased, juhid ja juhitavad, valijad kui valitavad peaksime tegema kõik endast sõltuva, et taastada usaldus Eesti poliitilises elus. Usaldus on ühiskonna õhk, selleta lämbume kõik. Esimene samm selleks on valimisseaduse muutmine nii, et poliitik sõltuks valijaist, mitte hämarast parteimängust. Eesti rahvas väärib usaldust: ta peab saama taas usaldada neid, keda ta on valinud.
- Sirje Kiin, "Lahkumiskiri erakonnale", Postimees, 8. juuni 2012
- Meie aed oli suur ja ilus nagu see aed Piiblis - seal kasvas elupuu. Aga ta oli metsistunud. Teerajad oli umbrohtu kasvanud ja närtsinud lillede lehk segunes elu värske lõhnaga. Hiidsõnajalgade all, mis olid sama kõrged kui hiidsõnajalad metsas, oli roheline valgus. Orhideed lokkasid käeulatusest väljas või siis ei tohtinud neid mingil põhjusel puutuda. Üks nägi välja nagu madu, teine nagu kaheksajalg, selle pikad ja kõhnad pruunid raagus kombitsad rippusid väändunud juurel. Kaheksajalgorhidee õitses kaks korda aastas - sel ajal polnud kombitsaid näha. See oli valget, kahvatu- ja sügavlillat värvi kelluka kujuga mass, mis oli silmale kena vaadata. Tema lõhn oli hästi magus ja kange. Ma hoidsin sellest orhideest alati eemale.
- Kogu Coulibri mõis oli niisama metsistunud, niisama võssa kasvanud kui aed. Orjust enam ei olnud - miks peaks keegi veel tööd tegema? Mind see ei kurvastanud. Mina ei mäletanud aega, mil mõis oli jõukas. (lk 6-7)
- Jean Rhys, "Suur meri Sargasso", tlk Udo Uibo, 2003
- Väga lihtne on seletada, miks nõukogude ajal oli osa teid paremas korras. Kui tähtsad tegelased lendasid Moskvast Riiga, soovisid nad kiiresti jõuda Jūrmala sanatooriumidesse. Seepärast ehitatigi kiirtee, mida rahvas sileduse tõttu hakkas kutsuma "seitse minutit Ameerikas". Samasugune magistraal viis ka ida poole, sest turistid soovisid kähku näha Liivimaa Šveitsi, Sigulda kaunist loodust. Ka Riiast lõunasse viis 20 kilomeetri pikkune kiirtee, mis lõppes mõni kilomeeter pärast Salaspilsi koonduslaagri kohale rajatud mälestusmärki. See oli turistidele kohustuslik külastusobjekt. Et välisturiste mujale ei lastudki, pidi neile jääma mulje, et vähemalt teed on meil head.
- Anna Žīgure, "Läti maa ja taevas", tlk Kalev Kalkun; Loomingu Raamatukogu 29/30, 2001, lk 60
- Ma olen küll tõsine inimene, aga mulle ei meeldi ettekirjutused, et mingist vanusest mingeid asju teha ei tohi – või vastupidi, et peab. Ennast ei tasu ahistada ja piiritleda. Meie maailmas on niigi palju rasket ja depressiivset.
- Kriss Soonik-Käärmann, Eia Uus, Tõsiselt mänguline Kriss Soonik. Anne&Stiil, 28. detsember 2016
- Rasedus on nagu üle rippsilla kõndimine. Selja taga on ühel kaldal nende naiste hõim, kes ei ole emad. Nad joovad veini, on kaua üleval, jätavad toidukordi vahele, vahetavad kallimaid, õpivad sanskriti keelt ja kirjutavad hiiglaslikke projekte, et minna viieks aastaks uurima kõrgustike udupilvedes kümblevaid vihmametsi. Ees, teisel kaldal, on emade hõim. Nemad jäävad koosolekutele hiljaks, lähevad pidudelt vara ära, peaks hädasti juuksuris käima, teavad kaugelt liiga palju merisigade hoolduse ja toitmise kohta ja peavad nüüd kõne lõpetama.
- Sandra Steingraber, "Mina olen ookean: lapseootel keskkonnateadlase päevik" . Tlk Ursula Erik. Petrone Print 2009, lk 95
- Mingi aeg tagasi vaatasin draamateatris pilte, mis olid tehtud siis, kui ma sinna peale lavaka lõpetamist mängima läksin. Elustusid mälestused, kui kriitiline ma enda suhtes peegli ees seistes olin: see on halvasti ja too võiks olla parem.
- 40aastaselt vaatasin fotosid ja mõtlesin: issand, kui ilus noor inimene, täiuslik, andekas. Aga millised valud, hirmud, kannatused ja kahtlused! Palju selles kõiges oli üldse minu enda mõtteid ... Need olid pereliikmete ja vanema generatsiooni hirmud ja eelarvamused. Nüüdki üritab vahel mõni selline minu pähe lipsata, aga ma püüan ta kinni. Kõik on ju kõige paremas korras.
- Kleer Maibaum-Vihmar, intervjuu: Silja Joon, "Kleer Maibaum-Vihmar: Kui vaja, leiab Tallinna publik mu siit üles", Pärnu Postimees, 15. oktoober 2016
- "Kas sinu juures sajab ka lund?" küsin lõpuks.
- "Ma ei tea," vastab Jim, "ma seisan koridoris ja siin ei ole ühtegi akent, aga teie ärasõidust peale sadas vahetpidamata."
- "Mis haigus sul siis on?" esitan küsimuse toru sooja suhu.
- "Mu tiivad läksid liiga suureks, ma ei saa enam lennata."
- Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017, lk 30
- Need, kes loodavad Venemaal lääne abile, peavad lõpuks tunnistama, et demokraatlike vabaduste tagasi võitmine on meie siseasi. See sõltub rahva kvaliteedist ega saa olla välise surve tulemus. Meie demokraatlikus liikumises mõistavad seda vaid vähesed. Enamik miitinguid lõpeb loitsuga: "Kaebame Euroopale." Paraku on Euroopa väsinud kuulmast, kui paha on Venemaa. Ta eelistaks olla petetud ja kuulda, kui hea on Venemaa.
- Anna Politkovskaja, "Vene päevik". Tlk Brigitta Davidjants. Eesti Päevalehe AS 2007, lk 301
- Ümberpanijad arvavad autori isikupära kaitsvat, väites, et autor ütleb nii. Aga üheksal juhul kümnest ütlevad nii kõik autori kaasmaalased. Tõlkijal tuleb endale selgeks teha ja lugejale edasi anda see üks juhtum kümnest (mis on kõva liiaga võetud, üks sajast oleks tõele lähemal), kus autor ütleb nii, nagu keegi teine enne teda öelnud ei ole. Tõlkimise kunst ja teadus tähendab oskust originaali keele eripärasusi autori eripärasustest eraldada.
- Leili-Maria Kask, "Tõlkimisest", Looming 11/1975, lk 1910-1913 (lk 1911)