Eesti taasiseseisvumine

Proosa

• Eesti taasiseseisvumine ei olnud mitte lihtsalt vabanemine võõra riigi võimust, see oli vabanemine ka autoritaarsuse painest. Vähemalt nii me tookord kõik arvasime.

Me tahtsime saada vabaks: otsustada ise selle üle, mida ja kus õpime, kus töötame ja elame, kuhu reisime, mida loeme ja mida usume või mitte. Tahtsime lugeda ja näha, kuulata ja arutada, tahtsime võimalust proovida ja õnnestuda. Tahtsime vabaneda sellest vastikust mentaalsest ja vahel ka füüsilisest survest, mis ahistas ja hirmutas, võimust, mis tahtis jagada kõike ja korraldada meie elu vahel üpriski isiklike pisiasjadeni.

See vabadus tuli. Ja ühtäkki oli seda nii mõnelegi liialt palju. Mõni kaotas sihi, sest võimalusi oli nii palju. Mõni tahtis kõike ja ei suutnud valida. Ning väga paljudele sai selgeks, et vabadusel on ka teine pool: vastutus, mis ei olegi alati nii vahva ja tore.

Vabadus tõi paljudele pettumuse vabadusest. Selgus, et palju lihtsam on teha seda, mida teised ütlevad, mitte ise mõelda ja kaaluda oma valikuid. Kuid nii mõnelegi osutus veelgi hullemaks see, et mõningatel valikutel olid ootamatud ja üldse mitte neile ootuspärased tagajärjed. Tuli välja, et nende tagajärgedega tuleb elada edasi ja tunnistada endale, et "ise tegin". See ei ole ent tihtipeale lihtne.

• Maris Lauri, "Vabadusest ja vastutusest" ERR, 14.09.2020

• Meil siin Ida-Euroopas on ajaloolisest kontekstist lähtuvalt jäänud ühiskondlik ja poliitiline aktivism kontrastina lääne häälekatele rahva mobilisatsioonidele kohaliku võimu tasandile. Nüüdisaegne Eesti kodanikuaktivism on seotud 1980. aastate režiimivahetusega, mil sotsiaalsed liikumised muutusid üha nähtavamaks. Mitmed varasemad liikumised taastati (näiteks seltsiliikumiste traditsioon). Nendest kujunes suuresti uus poliitiline eliit, mis võib olla ka üks põhjus, miks ei tekkinud juba toona, kohe uue Eesti alguses, tugevat kodanikuühiskonda.
  • Keiti Kljavin, "Kiri kolleegiumilt: Keiti Kljavin" Müürileht, 6. oktoober 2015

• See oli ajastu, mil endistes Nõukogude Liidu riikides joonistusid välja uued jõuvahekorrad, sõnastati, tihti küll reaktsiooniliselt ja endisele korrale vastandudes, ühiskondlikud ideaalid ning eeskujuks võeti läänemaailmas tol hetkel valdav neoliberalistlik turumajandus. Jõujoonte muutumist ruumis kujundas laiahaardeline omandireform. Taasiseseisvumise aegu alanud protsess on ka paljude mahajäetud ja kasutuseta ruumide lugude alguspunkt.
  • Keiti Kljavin, "Vahekasutus festivali korras. Eeskujulik juhtum Paides" Sirp, 18.08.2017

• Laulva revolutsiooni ja Balti keti aegadel inimesed ei eeldanud, et ülemnõukogu teeb meile riigi, vaid paljud otsustasid anda oma panuse ja tundsid, et sellest sõltub midagi. Et just nendest sõltub. Ja nii see sündis.
  • Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit" ERR, 24.02.2021

• Territoriaalse isemajandamise idee maailmaajalooline tähtsus seisneb selles, et see pani idanema suveräänsuse mõiste, mis kulmineerus 1988. aasta novembris välja kuulutatud suveräänsusdeklaratsiooniga.
• Juristid said aru, et on võimalik propageerida suveräänsuse ideed isemajandamise õigustamiseks. See omakorda viis selleni, et juba 1988. aasta suvel saadi aru, et suveräänsuse mõistega ei pea põhjendama mitte ainult majanduse iseseisvust, vaid ka kultuuri ja poliitika iseseisvust.
• Eestis toimuv oli tegelikult esimene sametrevolutsioon Euroopas, mille käigus võeti legaalselt ja vägivallatult võim enda kätte.
  • Juhan Saharov, intervjuu: Juhan Hellerma, "Doktoritöö: keelde imbunud isemajandamine aitas sütitada revolutsiooni", ERR, 30.06.2021