Katri Aaslav-Tepandi

Katri Aaslav-Tepandi 2021. aasta arvamusfestivalil

Katri Aaslav-Tepandi (2004. aastani Katri Kaasik-Aaslav; sündinud 4. augustil 1965 Tallinnas) on eesti teatrilavastaja ja luterlik vaimulik.

Intervjuud

• Teatris toimuv on fiktsioon, kus rollides mängitakse läbi ja lahti inimelu piirolukordi.
• Eemaldumine teatrikunstist küpses juba pikemalt. Tundsin, et see pole enam haarav: sa tunned ära, et see ei rahulda enam su sisemisi vajadusi ja ei vaimusta. Meie perre sündis 2008. aastal poeg ja olin temaga kolm aastat kodus. Kui see aeg läbi sai, siis tundsin, et mul on teatrikunstiga justkui sein ees.
• Teatrit ei saa teha leigelt. Minu vaimustus teatrikunstist sai otsa ja mind hakkas vaimustama päris elu.
• Inimese elus on nii rõõmud kui ka mured. Nõnda nagu sündimine, on ka surm elu loomulik osa. Ka raskused ja kannatused on elu osa. Teine asi on see, kuidas kannatust kanda ja mis mõte sellel kõigel on. Mis mõtte me elus kogetule anname, kuidas leiame elu mõtte ka kõige mõttetumana näivamas olukorras, mida elu meile õpetab. See on inimese ülesanne siin ilmas: üles leida elu mõte, enda olemise mõte.
  • Katri Aaslav-Tepandi, intervjuu: Taavi Minnik, "Katri Aaslav-Tepandi: surijate saatmine on minu igapäev", EPL, 20.11.2020

• Maailmas ja Eestis on negatiivset nii palju, et teater võiks aidata elust rõõmu leida.
• Ümber laua, ümber minu voodi... Ma tunnen sellist elu. Meil oli ehtne itaalia perekond. Karjuti end tühjaks, uksed olid tükk aega lukus. Siis koputas keegi uksele: anna andeks! Järgnes tohutu leppimine ja kallistamine. Aga nii tore oli! Abielu on mõnes mõttes mehe ja naise võimuvõitlus.
• Meestele on ju kõik lubatud, aga naistele mitte! Aegade algusest saadik ja tänase päevani välja. Vanas Testamendis on mitmenaisepidamine lubatud. Aga meestehaaremit pole olemas. Ju on see siis vajalik: kui mehel on palju naisi, siis saab ta palju järglasi. Nagu ka selles näidendis öeldakse - mees on igavesti noor.
  • Katri Aaslav-Tepandi, intervjuu Eduardo de Filippo melodraama "Abielu Itaalia moodi" lavastuse teemal: Triin Tael, "Katri Kaasik-Aaslav: "Abielu itaalia moodi on mulle lapsepõlvest tuttav."", Õhtuleht, 26. september 2001

• Ajendeid ei mõtle tagantjärele välja. Kuidas oma elust ja valikutest rääkida, ennast analüüsida nii, et see vastaks tõele? Ja mis tõde see on, mida mälu esile toob? Iga päev, hetk tulevad meelde uued mälestused, uued seigad, uued assotsiatsioonid endast ja olnust. Tänased minevikupildid endast ja elust pole need, mis homsed. Püüan assotsiatsioonide kaudu ka ise aru saada, mis on mõjutanud, suunanud.
• Ühtepidi on teatrikunstil ju religioossed juured, minnes aastatuhandete taha Vana-Kreekasse, kus teatrikunst sündis veini ja viljakusejumala Dionysose pidustustest, bakhanaalidest. Jah, kogu antiikteater on sündinud religioossest väljast, mõjutades aastatuhandete vältel kogu euroopaliku teatrikunsti arengut. Irdus siis religioossusest, muutus ilmalikuks, julmaks meelelahutuseks Vana-Rooma ajastul, püsides paganliku või rahvaliku meelelahutusena varase riigikristluse ajal kuni keskajani. Keskajal sünnib teatrikunst uuesti ja kirikus, kus hakati etendama piibliainelisi lugulaule – laulumänge, müsteeriume.
• Teater on mäng. Mäng, mis ammutab elust, võib mõjutada inimest, tema elutunnetust ja väärtuseid. Kusjuures see on mäng, mida ma väga armastan. Mäng on samuti inimesele olemuslikult omane ja vajalik, see on meelte lahutamine ja kokkupanemine, mõnusus ja ka pingutus. Me vajame seda, samuti kui lapsed. Elu ilma mängurõõmuta, ilma kunstielamusteta on kahvatu, kidub.
• Näitleja elukutse on imeline elukutse ja hea näitleja on kui maag, on imetegija. Olen alati head etendust või näitlejamängu vaadates vapustatud, liigutatud.
  • Katri Aaslav-Tepandi, intervjuu: Ergo Naab, "Elu armastuse poolel", Kirik & Teoloogia, 1. jaanuar 2021