Matused olid Haapsalu linna keskel asuvas vanas surnuaias. Hauda mind lausa ei sunnitud, kuid ärasaatmise stseenis pidin lebama kalmistu kabelis kirstus. Kirst oli võtte ajal miskipärast kõrge puki otsa seatud, Kerge aitas mind kirstu ja sealt välja. Võtted võtsid aega nagu ikka. Et mul kirstus igav ei hakkaks, olin võtnud kaasa kudumistöö ja suitsupaki. Just siis, kui pidin surnuna liikumatult lamama, läksid kaks meest mööda, silmad suured, omavahel kõvasti arutades. Uks kinnitas teisele: "On jah täitsa elus, ma ise nägin!"
Elle Kull "Kahe kodu ballaadi" võtetest. Hille Karm, "Elle Kull. Unes ja ilmsi", 2009, lk 75
