Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2021/mai/4

Näe, metsik kaos ja kallasteta mered
said selguse ja kuju minu käest.
Ja varjud, mida püüda katsusin,
kui ise varju all ma rändasin,
mu sõna jõust on saanud liha, vere.
Mu õnne kuulutagu igiajad,
mul, kerjusel, nüüd aardeid küllaga,
ma teadmisele lahti murdsin rajad.
Nüüd kurbus pisarate koormaga
las elu ürgses rõõmus uppuda.

• Elvi Sinervo, "Ülistus", rmt: "Kolm naeru on minul", tlk Debora Vaarandi, 1971, lk 38