Suhtumine ebakindlusesse on õpitud. See omandatakse kultuuris kasvades. Kõigepealt õpivad lapsed eristama, mis on must ja mis puhas ning mis on ohtlik ja mis turvaline.
Eri ühiskondades on nendel mõistetel aga erinev sisu. Ebakindlust tõrjuvates kultuurides on must ja ohtlik kindlalt piiritletud: see, mida peetakse mustaks, on alati must ja see, mida peetakse ohtlikuks, on alati ohtlik. Kahtlustele ja suhtelisusele palju ruumi ei jäeta. Isegi mõtteid võib pidada ohtlikeks. Peres kasvades õpivad lapsed, millised mõtted on head ja millised keelatud. Piir hea ja halva vahel on jäik.
Nendes kultuurides erinevat ei sallita: erinev on ohtlik!
Ka ebakindlust taluvates kultuurides on mustal ja ohtlikul oma koht, ent siin jäetakse rohkem ruumi kahtlustele, eriti siis, kui tegemist on tundmatu olukorra, inimese või mõtteviisiga.
