Mõned mehed panid oma naised ja lapsed pärast neist tüdinemist isegi müügiks. Üks sellist müüki käsitlev akt kinnitab, et hr Osborn "nõustub loovutama oma abikaasa Mary Osborni ja lapse hr William Sergeantile ühe naela eest, loobudes kõigist edasistest nõuetest". Teisel juhul kirjutas ajakirjanik lihunikust, kes oli oma naise Smithfield Marketile lohistanud, "lõõg kaelas ja teine talje ümber ja sidunud tolle nendega tara külge". Lõpptulemusena müüs abikaasa oma naise "õnnelikule ostjale", kes maksis mehele kolm gini ja krooni "loovutatud küljeluu eest". Ajavahemikust 1800 kuni 1850 on Inglismaal teada enam kui kakssada naistemüügi kirjeldust. Kahtlemata oli rohkem neid, millest ette ei kantud.
Lindsey Fitzharris, "Lihunikukunst. Victoria ajastu õudustäratav meditsiin ja Joseph Listeri pingutused selle muutmiseks", tlk Kaupo Nurk, 2020, lk 64
