Mõisapreilid pidi olema peened nagu taputeibad. See kuulus nende seisuse juurde. Nende emad ja vanaemad ja nende vanapreilidesttädid rõhutasid alati, et "Eine edle Rasse fettet nie!" Üks suursugunetõug ei lähe iialgi rasva! Juba see näitas, et tütarlaps on puhtast aadlisoost, kui ta oli lahja. Aga aadlihärrade arvamised olid hoopis teistsugused. Mõni lobises õllekruusi juures, muidugi härrade seltskonnas, et ta kallistaks parema meelega aias vana pirnipuud kui kondist aadlineiut.
