Seisus

Proosa

Mõnikord on sotsiaalse positsiooni idee ületanud sookategooriad. Ühiskonnas, mis tunnistab jõukuse või seisuse astmestikku, on kõrgemast seisusest naisele või jõukale naisele lubatud ülbus, mis madalamate seisuste või vaeste seas oli mõlemale soole keelatud. On tõsi, et niisugune nihe on olnud samm naiste emantsipeerumise poole, aga see ei ole kunagi olnud samm indiviidi suurema vabaduse poole. Vaid vähestel naistel on saanud olla kõrgema klassi iseloom, kuid selle tasakaalustamiseks on väga paljud mehed ja samuti naised mõistetud omama isiksust, mida iseloomustab allumine ja hirm.
- Margaret Mead, "Sugu ja sundus kolmes primitiivses ühiskonnas", "Järeldus". Tõlkinud Tõnu Ülemaante, 2020, lk 386

Kui Albrecht von Wittelsbach ulatas käe lihtsale kodanikutütrele, siis ei olnud see ainult liit kahe inimese vahel. See oli liit kahe seisuse vahel. Siiani olid need seisnud üksteisest lahus ja koguni üksteise vastu. Aga nüüd olid aadel ja kodanikud, kogu rahvas ühendatud püha laulatussõrmusega. Seda olid varem osanud näha ainult pühakud ja narrid.
- Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 253

Inimene harjub oma aastasaja julmade seadustega, nii nagu ta harjub omasuguste sõgedusest sündinud sõdade, seisuste ebavõrdsuse, lohakile jäetud maanteede ja räpaste linnadega. /---/ Seaduseroosk rabas alama, hämarama ilma asukaid, kuid hämarus oli ka omamoodi varjupaik: õngede, võrkude ja tulelontide kiuste jätkab enamik kalu pimedas vetesügavikus oma jäljetut teed, põrmugi hoolimata veristena paadipäras visklevaist kaaslastest. Kuid ta teadis sedagi, et piisab vihamehe vimmast, rahvahulga hetkelisest raevust või meeletusest, aga ka lihtsalt kohtuniku nõmedast rangusest, et saata hukatusse süüdlasi, kes on võib-olla hoopis süütud. Ükskõiksusest saab kergesti raev, pooleldi kaassüüdlusest — põlgus.
- Marguerite Yourcenar, "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 162

E-ühiskonnale eelnenud formatsioonides kohaldati seisusi ja privileege näo järgi, viisil, mis ei nõudnud usalduse automatiseerimist ega identiteedi täpset defineerimist. Vaadati näkku ja oligi selge, kas oled krahv või mats. Nüüd aga on olukord muutunud. Lisaks iseteadvusel põhinevale ja kultuurilisele identiteedile on igal kodanikul kaasas veel ka helesinine jääkaabits ning selles sisaldub talle riigi poolt kingitud identiteet.
- Anto Veldre, "Infoühiskonnast hereetiliselt" Sirp, 08.11.2012