Rangus
Proosa
[muuda]- Vojevood Adam Kissel ise, kuigi akadeemia seisis tema hoole ja eestkostmise all, ei toonud bursakuid kõrgemasse ringi ja käskis neid kohelda rangelt. Muuseas — see käsk oli täiesti ülearune, sest rektor ja mungast professorid olid agarad vitsu või nuuti andma, ja nende käsu peale nuhtlesid liktorid sageli nii julmalt oma konsuleid, et need mitu nädalat šarovare sügasid. Paljudel neist polnud sellest üldse midagi ja see tundus neile õige natuke kangem kui hea pipranaps; teisi aga tüütasid lõpuks niisugused alatised keretäied ja nad põgenesid Zaporožjesse, kui aga oskasid sinna teed leida ja kui neid teel kinni ei nabitud. (lk 24)
- Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955
- "Satiir ei tohi olla naljakas," lausus range seltsimees [...]
- Andke voli säärasele kodanikule-halleluujahüüdjale ja ta paneb isegi meestele parandžaa näo ette, ise aga puhub pasunast hommikust õhtuni hümne ja psalme ning arvab, et just nii on tarvis kaasa aidata sotsialismi ehitamisele.
- Ja kogu see aeg, mil me "Kuldvasikat" kirjutasime, hõljus meil silme ees range kodaniku pale.
- Ilja Ilf, Jevgeni Petrov. "Autoritelt". [Eessõna raamatule "Kuldvasikas"], tlk Vladimir Pirson, 2014, lk 8
- [Renée:] Saatuse soosingul on oma hind. Nende jaoks, kellele elu näitab oma helgemat palet, on rangus ilu küsimustes vastuvaidlematu nõue. Keel, see inimkonna suur rikkus, ja keele kasutus, mille ühiskond ja selles elavad indiviidid on välja töötanud, on pühad. Et need ajajooksul arenevad, muutuvad, ununevad ja uuesti sünnivad - kusjuures mõnikord aitab nende reeglitest üleastumine luua uusi rikkusi ei muuda midagi tõsiasjas, et nendega mängimiseks ja nende muutmiseks peab olema neile eelnevalt vannutud tingimusteta truudust. Ühiskonna väljavalitutel, keda saatus säästab vaestele osaks saavast orjatööst, on kohustus keele ilu imetleda ja austada. (lk 95-96)
- Muriel Barbery, "Siili elegants". Tõlkinud Indrek Koff. Varrak, 2012
Luule
[muuda]Egiptuse leib ja humal –
end puhtaks rookigem neist.
On range juutide jumal,
kuid meie ei taha teist.
- Heiti Talvik, "Orjade koor" kogust "Kohtupäev" (1937)