Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/jaanuar/16

Kui elu puruneb nagu mõrane klaas,
armastan ma ikkagi
isegi habrast rohtu ja kannatlikku tolmu.
Surmgi näeb, ehkki ähmaselt,
ja ma pean siis, nagu nüüdki, usaldama,
ainult üht teistlaadi prismat,
millest ma ei saa oma käsi läbi sirutada,
   et puudutada.

• Laura Riding Jackson, "Prismad" ("Prisms"), kogust "The Close Chaplet", Hogarth Press, 1926