Poiss jäi endale kindlaks: Saksamaal on linnud erilised, Butšas linnud sellised ei olnud. Igal sobival juhul viis poiss jutu lindudele. Nähtavasti olid need talle tähtsad. Kord otsustas keegi psühholoogist vabatahtlik välja selgitada, mille poolest Müncheni varblased ja tuvid Butša varblastest ja tuvidest siis erinevad.
Poiss selgitas meelsasti: siin Münchenis ei vaju linnud lennates küljele, ei kihuta mööda ringe nagu putukad ümber lambi, ei põrku vastu laternaposte ja puid, ei rabele maas, jalad püsti. Aga Butšas kalduvad, kihutavad, põrkuvad ja rabelevad. Siin on teile sõjakujund - põrutatud linnud, parvede viisi plahvatustest põrutatud linde.
Valeri Panjuškin, "Hunditund. Ukraina sõja põgenike lugu", tlk Mait Eelrand, 2022, lk 111
