Kunstimaailm oli osutunud samasuguseks nagu aktsiaturg, see oli poliitiliste suundade ja kapitalismi mõjutuste peegeldus, mida toitsid ahnus ja kõmu ja kokaiin. Oleksin sama hästi võinud töötada Wall Streetil. Spekuleerimine ja isiklikud arvamused ei juhtinud mitte ainult turgu, vaid kahjuks ka tooteid ennast, mille väärtus olenes mitte kunsti kui püha inimliku rituaali kirjeldamatust kvaliteedist - mille väärtust oli niikuinii võimatu mõõta -, vaid sellest, millised tööd pidid hunniku rikaste sitapeade hinnangul nende portfooliot "tõstma" ja teistes kadedust ning nende suurushullustuse kohaselt ka austust äratama.
Ottessa Moshfegh, "Minu puhkamise ja lõõgastumise aasta", tlk Johanna Taiger, 2021, lk 163
