Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/mai

1

• Kui ma haiglas olin, istusin üleval rõdul ja vaatasin Pärnu maanteele, kuidas inimesed autodest, bussidest ja trammidest välja astusid. Küll see oli lõbus! Mõeldakse ikka, et mind ei nähta, aga kunagi ei või teada, kus see aken on! Ootasin kord haigla ukse ees oma meest, ta ei tulnud, läksin vestibüüli helistama. Tuleb alla doktor Loige ja ütleb: "Oi, kuidas me teid aknast vaatasime!" Ma ehmatasin nii ära, läksin kohe märjaks, et ei tea, mis ma tegin, kas sügasin ennast või näppisin nina, seisin halvasti ja — läksin vist isegi näost punaseks. "Me imestasime, kui hea rüht teil on, kui ilusti te seisate, nii peaksid kõik naised olema." Mul läks kohe kergeks. Iialgi ei tohi end unustada!
  • Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, "Vastab Inge Põder", Teater. Muusika. Kino 1/1987, lk 8

2

• Muusikat, helisid, nende harmooniat, vägevust ja mahedust pole keegi välja mõelnud. Muusika kui niisugune oli enne inimest. Loodus - mets, vulkaan, kanjon, tundra, kõrb - laulab ja mängib kümnetel instrumentidel, teda on vaja vaid kuulata. Ja hädine inimesehakatis leidis tuhandeid aastaid tagasi looduses kindlasti inspiratsiooniallika imiteerimiseks, kutsuvaks meelitamiseks, sõjakaks ähvardamiseks või tormakaks juubeldamiseks. Laulavad mitte ainult linnud ja inimesed. Laulavad ka putukad, kalad ja paljud teised. Kui lind laulab, siis ta laulab, aga iga inimene ei laula... Või õigemini - nii valesti (sealjuures kindlasti kõvasti ning pealetükkivalt) kui paljud inimesed, ei laula ükski lind... Muusika ei ole ainult meie, inimeste, tehtud. Ta on kõikjal meie ümber. Meie tehtud on noodijooned ja -märgid, solfedžo- ja harmooniaõpetus, konservatooriumid, pillid ja lauljate kurgutabletid. Ööbikul ei ole neist ühtegi vaja.
  • Hans Trass, "Üksi ja ühes. Mnemograafia", Tartu: Ilmamaa, 2002, lk 32

3

• Ajalugu ei olnud meie kodus midagi sellist, mida võis raamatust lugeda. See oli midagi, mis oli juhtunud inimestega, keda tundsime.
  • Edward Lucas, "Praha asub Viinist läänes", Postimees, 26. mai 2010, lk 14

4

• Oluliste otsuste ettevalmistamisel peaks eelkõige leppima poolte vahel kokku protsessi toimimise reeglid, ajaraamid ja avalikkuse ning kodanikuühenduste kaasamise ja osalemise viisid, et siis piisava aja vältel erinevate asjaomaste huvigruppidega läbi rääkides ühisosani ehk ühisosadeni jõuda. See, et tekst ripub internetis ja kiirkorras tehakse mõned väljasõidud rahva hulka, ei ole osalusdemokraatia.
  • Mall Hellam, vestlusringis: Erle Rikmann, "Riikluse sisus tuleb ikka ja uuesti kokku leppida", Sirp, 24.10.2003

5

• Oleme aeglased ja pikaldased, meie keel on sügav ja mudane. Hale on vaadata, kuidas me maa küljes kinni oleme. Linnud vaatavad meid nii, nagu meie vaatame puid, kes on aeglased, aga pikaealised. Samamoodi vaatavad puud mägesid. Samamoodi vaatavad mäed vett. Maa vaatab samamoodi päikest. Igaühel on keegi, kes on vanem kui tema.
  • Tanya Tagaq, "Lõhkine hammas", tlk Hasso Krull, Loomingu Raamatukogu 36-38/2023, lk 82

31

• Seadus on riigi kõige tähtsam tekst. See peab andma juhiseid kõigile riigi kodanikele. Seaduse põhjal luuakse lepinguid ja muid ühiskonna toimimist korraldavaid dokumente. Kuidas saab inimene täita seadust, mida ta ei mõista? Või kirjutada alla lepingule, mis on juriidilises salakeeles? Saab ikka, sest piinlik on tunnistada, et ei saanud aru. Ja küllap juristid juba teavad, mida ja kuidas kirjutada.
  • Katrin Hallik, "Kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha", Postimees, 19. mai 2017

alamlehed

• 1
• 2
• 3
• 31
• 4
• 5