Liis Kuresoo
Liis Kuresoo (sündinud 27. mail 1984 Elvas) on eesti looduskaitsja, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert.
Artiklid[muuda]
- Kuuse-kooreüraskil on käes head ajad. Fossiilkütuste põletamisest põhjustatud kliimamuutused on toonud kaasa mitmeid tingimusi, mis seda väikest putukat soosivad. Järjest soojemad talved aitavad tal rasked ajad üle elada kuusekoore all talvitudes. Kuumemad ja pikemad suved soosivad mitmete üraskipõlvkondade sirgumist. Lisaks muudavad sagenenud ja pikenenud põuad kuused nõrgaks. Kuigi puud on kohastunud üraskitele vaiguerituse abil vastu seisma, ei suuda nad erakordsete kliimaolude tõttu putukatega enam nii edukalt toime tulla ning paljud puud vannuvad alla. Hea pinnase üraski levikuks on ette valmistanud ka monokultuursete kuusikute istutamine ja raietega üheülbaliseks kujundamine.
- Ühtlasi annab inimene üraskite levikule hoogu juurde intensiivsete lageraietega. On hästi teada, et üraskid levivad eriti innukalt just lagedaks raiutud alade servadest. [---] Oleme raietega oma metsamaastiku killustanud. Tekkinud on järjest enam lageraielankide servi, mis üraskite arvukust suurendavad. Langiservades päikesele ja soojusele paljastatud tüvedega kuuskede vastupanuvõime on neile harjumatute tingimuste tõttu nõrgestatud ja nad on seeläbi üraskirüüste suhtes tundlikumad. Nii ei toimi metsad enam kaitsva puhvrina, mida oleks kliimamuutuste tingimuses üha enam vaja, nii inimesele kui metsale endale. Lisaks kütab lageraie selle tulemusel tekkiva süsinikuheitega kliimat veel mitmeid aastaid hiljemgi. Seega katab inimene ise üraskitele suurepärase toidulaua.
- Metsad peavad lähitulevikus suutma vastu seista väga suurtele, kiiretele ja ennenägematutele muutustele. Lageraied kahjustavad ökosüsteeme ja lõhuvad metsamaastikke ning põhjustavad mitmeid aastaid süsinikuemissioone. Kuuskede ainus lootus on, et muutunud tingimustega paremini kohastuvad puud annavad elujõulisi järglasi. Kui raiume suurtelt aladelt korraga kõik puud maha, ei saa me iial teada, millised kuused võiksid muutunud oludes vastu pidada. Ka ei ole mõistlik suurte muutuste lävel metsi geneetiliselt vaeseks muuta. Lageraied ja järgnev istutamine, hilisem hooldamine ja nende tegevustega pidev elustiku vähendamine soodustab aga just looduse vaesustumist.
- Peame arvestama, et meil ei ole varasemast ühtegi sarnast laialdase keskkonnamuutuse kogemust, mille põhjal oma tulevikku täpselt prognoosida ning uute oludega toime tulemist õppida. Tõsi, kliima on muutunud pidevalt ja metsad on sellega kohanenud, aga praegune muutus on kiire ja ennenägematu. Metsi majandades peame seetõttu olema ettevaatlikud, sest vigadest õppimise aega praktiliselt ei ole. Suurte muutustega aitavad kohaneda kõige paremini just terved ja elurikkad ökosüsteemid, sestap on oluline neid hoida.
- Liis Kuresoo, "Kuidas päästa metsa, mitte puitu", Postimees, 6. juuli 2023
