Tanya Tagaq
Tanya Tagaq (ᑕᓐᔭ ᑕᒐᖅ; sündinud 5. mail 1975) on Kanada inuktituti muusik ja kirjanik.
Lõhkine hammas[muuda]
Tanya Tagaq, "Lõhkine hammas", tlk Hasso Krull, Loomingu Raamatukogu 36-38 2023
- Külm võtab elu vangi ja peatab aja. Sulailm laseb ta lahti. Võime haista möödunud sügisest jäänud jälgi ja kõigi vastset lagunemist, kes talve lõksu jäid. Üleilmne soojenemine vallandab igikeltsast sügavamaid uitse ja meelitavaid lugusid. Kes teab, milliseid mälestusi jää põhjas veel peidus on? Kes teab, milliseid needusi? Kui maa sosin taas atmosfääri paiskub, toob see ainult paksu pahandust. (lk 11)
Hinga sisse väikesi hirme nad muutuvad kahtlusteks sõnadeks mõteteks
vihaks vihkamiseks vägivallaks.
Hinga välja suuri hirme ja suuri sõnu nad veerevad tagasi kukuvad
sulle kaela
nii lihtne on mattuda omaenda peeglite alla.
- (lk 13)
- Talv oli pikk ja masendav. Teadsime kõik, et varsti oleme teismelised ja see aeg on kallis. Kõik murdeikka jõudnud lapsed näivad mõistvat, et see nõiduslik aeg peagi otsa saab. Tervitame tulevikku, igatseme küpsust, ja ometi on meil juured sügaval kuu südames. Lustime oma nooruses ja soovime, et see ei lõpeks iialgi. Nägemata kunagi oma ninaotsast kaugemale, kihutades läbi oma keha selle täiusliku pikselöögi väel, millega meid rabavad kasvavad rakud ja aimatav surematus. Tõuseme ajast kõrgemale ja nopime üksteise nägudelt naeratusi. Müksime üksteist ribide vahele ja itsitame, laseme lendu solvanguid, otsekui oleksid need komplimendid. (lk 14)
raha kulutab meid ära, nagu meie kulutame raha
vaatame kaastundlikult armilist maad
mis me temaga teinud oleme?
eks andnud ju tema meile mineraale
ja elektrit
et süljata meid välja,
anda meile elu?
ja imeda siis taas endasse
et tema koos suve ja talvega hingata saaks?
et meie saaks olla ta pinnamuld?
võib-olla see polegi emalik hool
vaid tal on ükskõik, nii nagu meil oma kopsudest
võib-olla on tal niisama ükskõik
nagu meil, nähes tänaval kodutut
- "Kaastunde topograafia", lk 24
- Meie tegelikkuse kõrval on veel muidki reaalsusi; teisiti mõelda oleks rumal. Universum on teadvusel. See asi tuleb vägede kihtidest, mis asuvad teispool meie füüsilist taju. Sinna me läheme pärast surma, seal me olime enne eostumist. Need paigad hoiavad meid aastatuhandeid Universumi Ajas. Veedame Maal ainult hetke, inimihus. Enne sündi põimub vägi ilmselt vaimuks ja pihustub siis kehasse. Pärast surma vajab vaim ihu trauma järel lohutust, siis aga hargneb ta jälle üles ja saab väeks. (lk 25)
- Minu ema ei räägi minuga enam kunagi inuktituti keelt. Progressi ja sündsuse nimel peksid internaatkoolid selle keele meie linnast välja. Kõik tahtsid ju edasi minna. Edasi koos Jumalaga, edasi koos rahaga, koos valge nahaga ja ilma nõia teeta. Hakkasin mõtlema, mis see on, mida mulle ei õpetata. Hakkasin mõtlema, miks kogu kooliõpetus mõjus mulle nagu liivapaber vastu ihu. Mul oli kurb, et inuktitut libiseb mul käest. Aga ta elab mu alateadvuses, samuti nagu õpetaja saladusedki. (lk 38)
- Ohtlikud inimesed võivad sulle anda oma värvi. Nad võivad su rada muuta. Ära nende juures söö, välja arvatud siis, kui saad juhtumisi kasutada nende energiat. Ära puuduta neid - see pakub neile hõlpsama raja sinusse sisenemiseks. Ja ennekõike, ära püüa neid aidata, sest see oleks sama, nagu seoksid jalgade külge kive ja hüppaksid nendega jäisesse vette. (lk 40)
- Empaatia on neile, kes seda endale lubada saavad.
maa kutsub meid enesesse tagasi
ja nõndasamuti nagu maad
tema algusse tagasi kistakse
nõnda pahvas universumi
üksainus hiiglaslik hingetõmme
meid kõiki välja
seepärast hingabki universum
meid kõiki
tagasi enesesse
kui sureme
võtab maa meid jällegi
oma rüppe
muudab taimedeks naftaks ja tuuleks
klopib meid elukülluseks
- (lk 57)
- Öeldakse, et aeg olevat suhteline. Ongi. Inimesed on aega valesti mõistnud. Aeg ei kihuta mööda. Aeg ei käi kella järgi. Aeg järgib füüsikaseadusi samuti nagu mateeria, aga ta suudab mateeriat ka valitseda. Aeg ongi mateeria. Aeg on elus. Ajal on teadvus. Ajal on kaal. Aeg paaritub gravitatsiooniga, et sind maa peale tagasi panna. Läbi aja rännata ei saa: aeg rändab läbi sinu, ta paneb su käima. Aeg on sinu teejuht; aeg on sinu allakäik. Aeg magab mu kõrval, kui jää peal laman, et südamelööke aeglustada ja kehatemperatuuri langetada. (lk 78)
- Oleme aeglased ja pikaldased, meie keel on sügav ja mudane. Hale on vaadata, kuidas me maa küljes kinni oleme. Linnud vaatavad meid nii, nagu meie vaatame puid, kes on aeglased, aga pikaealised. Samamoodi vaatavad puud mägesid. Samamoodi vaatavad mäed vett. Maa vaatab samamoodi päikest. Igaühel on keegi, kes on vanem kui tema. (lk 82)
