Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill

Allikas: Vikitsitaadid
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember
  • Pariisis ei sega, et tornikellad käivad valesti. Olen mõnikord unustanud isegi kuu- ja nädalapäevad, sest Pariisis ju palgapäevi ei ole.

Paradiis on kontserdil pimedas keldris ja keset ääretut põldu,
kui sa liigud vaevata ja iga heli on meeleheitlik jõud,
ja sügaval pehmes toolis, kui klaver tuleb sisse
ja sa saad korraga õnnetuks ja jube rõõmsaks.

Puurilind laulab
kartlikul sirinal
asjust tundmatuist kuid
igatsetutest tal
ja ta viis kostab
kaugel künka peal
sest puurilind
priiusest laulab.

  • Ainus, mida nad kumbki ei igatsenud, oli selgus. Nad tundsid end käivat teed, kus ei tohita teada, kui kaugel ollakse täna. Sest märkinud alguse, oled juba, tahad või ei taha, tunnistanud ka lõppu. Sõna püüdsid nad üksmeelselt edasi lükata. Eelistasid vaikida, end vaikusel piinata ja ikkagi vaikusel end ka reeta lasta: just vaikus hüüdis neile teineteise häälega kõiki kardetud sõnu. Kuid nad mängisid edasi, vaikisid edasi, lastes oma teadet nende hirmsate, plahvatusjõuliste pauside ajal aina selgemaks ja võimukamaks vormuda. Ja ikka lükkasid edasi sõna. Päästvat, leevendavat, hukutavat, kohustavat sõna.

Armas on minule sügise
Taevas nii tume ja udune,
Närtsin'd lill, vaikin'd linnuke,
Need toovad rahu mu südame.

Armsad on minule tuule-hood,
Mässavad, kohavad laenete vood.
Elu marul mu süda ka
Tihti valul lööb mässama.

Kustun'd on õnn ja päikese läik,
Taevast on katnud ju pilvede käik.
Kätte on jõudnud mul sügise kuu: -
Varsti vaikib ka väsinud suu!

Ei ole luuletuste tekkimine
soliidne toiming targu, tasahilju
kui paradiisiõunte vekkimine,
kus praagitakse plekilisi vilju.
...
Näib kõige õigem jõhkralt ühendada
maad tuhniv siga, ladvas laksuv ööbik:
Kui hinge kaugust ihust lühendada
viib ristjoon sihile ja mitte rööbik.

  • Ivar Grünthal, "Sissejuhatus", rmt: "Uni lahtiste silmadega", Göteborg-Toronto: Orto, 1951, lk 5
  • Ei tohi põhjalikkusel lasta oma selget pilku tumestada, ütlevad inimesed, kellel on ükspuha, kust nende seisukohad pärinevad, ja selles peitub omajagu tõtt: kunst näiteks ei oleks ilma selle põhimõtteta mitte nii kirgas, nagu Schiller seda endale kujutab, ent meie võtame siiski parema meelega põhjalikkuse appi ja oleme täpsed, teiste sõnadega - laseme oma selget pilku tumestada.
    • Johannes Bobrowski, "Levini veski: 34 lauset minu vanaisa kohta". tlk Oskar Kuningas, LR 46–48/1966, lk 6
  • [Venemaa sissetungi ettevalmistusest Ukrainas Luganski oblastis 2014. aastal:] Tõesti, algas nagu mingi teater, kus igal näitlejal oli oma roll. See kõik algas veebruaris-märtsis, kui meie linna ilmus äkki organisatsioon Russki Mir. Algasid igasugused miitingud ja meeleavaldused. Me saime aru, et need ei toimunud päriselt nende inimeste initsiatiivil. Meile hakkasid saabuma mingid venelased, kasakad, rahvasaadikud ja algas agitatsioon. Russki Mir tegi hommikul meeleavalduse ja õhtul meeleavalduse. Iga kord olid uued plakatid ja sõnumid. Meeleavaldus kestis tavaliselt 15–20 minutit, kus osalesid 10–15 Russki Miri aktivisti, kes olid peamiselt Ukraina kompartei liikmed. Huvitav oli see, et alati olid kohal ka kaamerad. Seda, et meil võib mingiks sõjaks minna, rahvas ei uskunud. Seda hakati uskuma alles siis, kui tankid saabusid.

Koidikul, imelisel koidikul
on see suur saak!
Suur saak sardiine!

Rannal on justkui pidu,
aga meres peetakse
matuseid
kümnetele tuhandetele surnutele.

  • Kolonel ajas enda sirgeks. Ta näos oli natuke viha, natuke hirmu ja suur portsjon aukartust. Ekstsellents, tsaari sohivend rääkis! See oli hirmu põhjuseks. Ekstsellents andis väikese pääpesu — see oli viha põhjuseks. Kuid ekstsellents näitas oma võimu, ekstsellents sülitas kõige pääle, igasuguste seaduste ja reeglite pääle — see tekitas hiigla aukartust. See oli võim, oli kõrge lend, oli suurus ja hiilgus! Nägin oma silmaga: vene väes austati rohkem õiglusetust kui õigust. Kuid õiglusetus, seadusest üleastumine, reeglipärasetus pidi sanktsioneeritama distsipliinimõistega. Siis oli kõik korras. Ekstsellents võis teha, mis tahtis, talle oli see andeksantav, lipnik aga ei tohtinud õigust otsida — seda talle andeks ei antud.

ämblik külmal laiuval
klaasil, kolmandal korrusel
on sihikindlalt
ja nii puhtalt üksi.

Mina ei ole selline!

  • Rae Armantrout, "Hämarik" ("Dusk"), Poetry Foundation; luulekogust "Veil: New and Selected Poems", Wesleyan University Press, 2001

Turnijad Sammuwad
Ehib kewad kodumaad,
Arule, Murule
Üle oru, mäe:
Kus aga kostab laulu hääl.
Turnijad, need täitwad sääl
Eluga, Iluga
Ilma hiilgawa.
...
Isamaa, Rõõmusta,
Kui su pojad turnima
Tõttawad, Ruttawad,
Kaudu kodumaad,
Kostab siis kingul laulu hääl,
Kui su pojad on ka sääl.
Rõõmusta, Isamaa,
Sellest üksi sa!

  • Mina olen tolstoilane, minu jaoks pole kohal, inimeste kätega ehitatud hoonel mingit pühaduse garantiid. Kui miski on püha, on selle altar ja ikoonid ainult minu surelikus ja väsivas südames; kirik võib parimal juhul olla vaid ruumiline metafoor, ümberütlus, arhitektuuriline retoorika, aga mitte kunagi pühadus ise.
Öö oli niiske. Terve rõdu oli tigusid täis roomanud. Jumal oli nad siia välja ajanud - sest kas pole pühadus just midagi sellist, mis ajab välja, mitte ei kutsu sisse?
Igal teol on oma isiklik pühakoda seljas.

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/16

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/17

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/18

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/19

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/20

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/21

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/22

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/23

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/24

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/25

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/26

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/27

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/28

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/29

Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/aprill/30

alamlehed