Tina Frennstedt
Tina Frennstedt (sündinud 19. aprillil 1969 Lundis, Rootsis) on Rootsi kirjanik.
"Kadunud tüdrukud"[muuda]
Tsitaadid väljaandest: Tina Frennstedt, "Kadunud tüdrukud", tlk Kadri Okas, 2020
- [Tessi isa Bengt:] Ma ärkan igal hommikul hunditunnil, täpselt veerand viis. Proovin tunda: kui halb täna on? Kas maailma kõige halvem või ainult kõige halvem? Mis eile juhtus? Parimal juhul peaaegu mitte midagi. (lk 78)
- Nad kolisid Tessi lapsepõlves mitu korda, erinevatesse majadesse Falsterbos ja Malmös. Kolimisi võis pidada vanemate suureks huviks elamute ja sisustamise vastu või ema rahutuse ja perfektsionismi väljenduseks. Niipea, kui üks maja oli renoveeritud, hakati otsima uut. (lk 79)
- Isa viipas käega toanurgas seisva molberti poole.
- "Ma proovisin siin üks päev jälle maalida. Sa võid vaadata, kuidas välja tuli."
- Molbertil oli valge lõuend, mille keskel oli üksainus must triip.
- "Muljetavaldav, tõepoolest väga inspireeriv," ütles Tess ja naeratas isa poole. (lk 79)
- Tessil oli tahtmine isa tugitoolist püsti tõmmata, teda raputada, öelda, et ta peaks lõpetama lapse kombel käitumise ja oma elul sarvist haarama. Aga ta teadis, et selles olukorras pidi lihtsalt kuulama. Nagu kõikide omastega, keda ta oli kohanud. Ükskõik kui palju ta ka oleks tahtnud öelda tarku ja lohutavaid sõnu, olid need keelatud. Ainus, mida leinaja tahtis ja vajas, oli keegi, kes kuulaks. (lk 79)
- Anita väike ümmargune nägu oli liiga sile, et olla kuuekümne viie aastane. Silmade kujul oli rabavaid sarnasusi kadunud tütrega ja isegi lokid paistsid olevat edasi pärandatud.